Naised, kellele meeldivad "katkised" mehed

  foto : unsplash / Priscilla Du Preez   On naisi, kellele ...

 

foto : unsplash / Priscilla Du Preez

 

On naisi, kellele lausa meeldib hoolitseda elus kannatada saanud meeste eest. 

"Mu esimesel mehel oli alkoholiga probleeme, teine elukaaslane oli jälle depressiivne.", räägib 59-aastane Vilja : "Mul on mõnikord tunne, et ma muud oma elus ei olegi teinud, kui aidanud oma elukaaslastel sellest olukorrast välja pääseda ja ennast paremini tunda. Enne abiellumist oli mul suhe ühe noormehega, kes ka kogu aeg masendust tundis ja lõpuks elurataste vahele jäi, ju tal ka mingid sõltuvusharjumused tekkisid ja kõik, mis sellega kaasas käib. Ta käis psühhiaatriaravil veel, ma mäletan nii hästi. Mu oma õde naeris, et ma lausa tõmban selliseid isevärki mehi endale ligi, kõigil on mingi oma probleem. Eks tal ole omajagu õigus ka."

Iga paarisuhe on mingil määral teraapilise toimega. Psühholoogid kutsuvad seda peegli parandamiseks. Paarisuhe on nii emotsionaalselt, kui kehaliselt intiimne koht. See on koht, kus peegelduvad ka meie kõige esimesed suhted ehk siis need suhted, mis meil olid oma vanematega. Me kordame samu skeeme, katsudes teha omakorda paremini, kui vanemad tegid. See puudutab küll  kõiki aga kõige rohkem käib see just naiste kohta, sest naistel on kalduvus rohkem sattuda halastajaõe rolli paarisuhtes, sest nende juures on emainstinktid kõige rohkem välja arenenud. Need on sageli just naised, kes lapsena ei ole suutnud oma vanemat depressioonist päästa, et anda neile elurõõmu tagasi.

 

 

Elu koos mehega, kes kannatab, paneb aga naise samuti kannatama. Üldiselt kurnavad sellised naised ennast täiesti ära, kandes oma meest käte peal ilma, et nad suudaks meest aidata välja sellest olukorrast. Ent halastajaõe roll väärtustab neid naisi, andes neile parema ettekujutluse neist endist. 

Sellised naised on ise enda kangelased, lootes, et nad suudavad täita oma rolli paremini, kui "katkise" mehe vanem või eelmine elukaaslane. Kui üks on nõrk, siis teine tunneb ennast tugevana. Sellised naised "emmetavad" mingil määral oma elukaaslast, koheldes teda, kui last, võttes sellega mehe võimu vähemaks. Nad tekitavad sellega sõltuvussuhte. 

 

 

Selleks, et sellisest olukorrast väljapääsu leida, tuleb seda endale kõigepealt teadvustada. Mida inimene katsub enda juures parandada, teist inimest aidata soovides? Naine peab lõpetama halastajaõe mängimise ja olema edaspidi ainult naine, mees aga peab lõpetama lapse mängimise ja olema ainult mees. Sellise süsteemi paarisuhtes loovad kaks inimest ise. Sellepärast tuleb teha lõpp sellisele mõtteviisile nagu oleks üks inimene teise jaoks hädavajalik ja leppida sellega, et keegi teine (arst, psühholoog jne) võib veelgi paremini selle "katkise" inimese eest hoolitseda. Otsida abi mõne mujalt ning mõista, et sa ei pea kedagi päästma. Sa pead õppima nägema meest mehena, mitte kannatustena, mida ta on üle elanud.