Kas on nii, et Rootsi peredes palutakse laste sõpradel oodata seni teises toas, kuni oma pere sööb?

     Kas Rootsis on kombeks nii, et söögi ajal palutakse laste sõpradel oodata, kuni pere on söönud? #Swedengate on see, mis pani ...

 

 

 Kas Rootsis on kombeks nii, et söögi ajal palutakse laste sõpradel oodata, kuni pere on söönud? #Swedengate on see, mis pani sotsiaalmeedia kihama hiljuti. Tegemist on siis väidetavalt rootsi perede tavaga, mille järgi ei kutsuta külas olevaid lapsi sööma koos perega. Kas on tegemist kultuurierinevusega? Asi sai alguse Redditi foorumist, kus üks inimene tunnistas, et ta mäletab korda, kui ta oli oma rootsi sõbra juures külas mängimas. Samal ajal, kui nemad mängisid selle poisi toas, hüüdis sõbra ema, et õhtusöök on valmis. Ja tema üllatuseks käskis sõber tal oodata toas, kuni nemad perega söövad. 

they probably have a friend sitting somewhere in the house waiting for the family to finish lunch #Swedengate pic.twitter.com/ZchranJCVL

— alina 🇺🇦🕊 (@alittlebitalina) May 31, 2022

Paljud rootslased väitsid selle peale, et midagi sellist pole nemad  küll kuulnud ega näinud, siis oli ka neid, kes kinnitasid, et selline komme on päris olemas. Ka rootsi popstaar Zara Larsson ütles, et väiksena käis ka tema sõprade juures mängimas ja see oli üsna tavaline, et sõber palus tal pool tundi oodata, et ta käib vahepeal söömas. Ja jättis ta seejärel üksi tuppa. Ka kuulus rootsi disainer Roy Ghazi ütles, et ka tema jäi sageli sõprade tuppa ootama, kuni sõber einestas. Aga vähemalt toodi talle võileib ooteajaks.  

 

Rootsi agronoomia ülikooli professor Richard Tellström kinnitab, et veel 1980-1990 aastatel oli selline komme Rootsis üsna levinud, meie päevil sellist asja aga enam ette ei tule. Samas ta ütleb, et see on üsna üllatav, sest see toob rootslaste kohta selliseid huvitavaid seiku välja. 

Ta selgitab ka seda, et selline komme ei olnud sugugi võõrastamise või ihnsuse pärast, vaid nii ei jäänud keegi kellelegi midagi võlgu.

Pärand sellest ajast, kui Rootsi oli veel väga vaene riik

Ilmselt tuli see sellest mõtteviisist, et kui kellegi laps sööb liiga palju kellegi juures, jääb see inimene nagu midagi võlgu neile. Ja seda olukorda oli parem vältida, et see ei rikuks täiskasvanute omavahelisi suhteid. Või siis oli põhjuseks see, et pere saaks olla omavahel. Samuti ei olnud veel telefone kõigil ja ei olnud võimalust küsida teise lapse vanematel luba kutsuda laps sööma nende perega. 

Professor Tellström aga toob veelgi kaugema põhjuse välja: kui Rootsi oli Euroopa riikidest kõige vaesem, siis saatsid kitsikuses olevad lapsevanemad oma lapsed naabrite juurde sööma. Ja tänu sellele võis võtta naabrite juures söömist nüüd kui solvangut. Et kui te pakute mu lapsele süüa, siis te arvate ilmselt, et meil endil pole piisavalt, et oma peret ära toita.

Allikas : Geo.fr

foto : unsplash / Kelly Sikkema