Page Nav

HIDE

Viimased lood

latest

Kõrge vererõhk ja südame tervis : magneesium toetab sinu südant

  Foto : unsplash / Pavel Kalenik Seda sa juba tead, et su l...

 

Foto : unsplash / Pavel Kalenik

Seda sa juba tead, et su luud vajavad kaltsiumit. Ja ilmselt tead sa ka seda, et su lihased vajavad kaaliumit. Aga kas sa seda tead, et selleks, et süda oleks terve, vajad sa magneesiumit? Magneesium on mineraalaine, mis osaleb sadades biokeemilistes reaktsioonides. Magneesium toetab ka luude tervist, muutes luud tugevaks, aitab kaasa närvide ning lihaste normaalsele funktsioneerimisele ja aitab hoida veresuhkru taset. Magneesium toetab ka südametöö reguleerimist ning on vajalik vererõhu normaliseerimiseks. 


Magneesium aitab südamerütmi hoida

Magneesium on väga vajalik normaalse südamerütmi jaoks, sest ta osaleb elektrolüütide - kaltsiumi ja kaaliumi - transpordis rakkudesse. Elektrolüütidel on oluline roll närvisignaalide ning lihaste kokkutõmmete juures normaalse südamerütmi saamiseks. Uuringud on näidanud, et magneesiumi vaegus või liiga vähene kogus magneesiumit võib põhjustada ebaregulaarset südamerütmi. 

 

 

 

Magneesiumipuuduse tõttu võib kannatada eelkõige süda

Uuringud on ka näidanud, et magneesium võib toimida vererõhku alandavalt. Ja et madal magneesiumitase veres on seotud kõrge vererõhu, südamehaiguste ning infarktiga. 


Kui palju peaks magneesiumit võtma? 

Täiskasvanud inimestel on kehas umbes 25 grammi magneesiumit, millest 60% asub luudes. Magneesiumi soovitatav päevane kogus sõltub vanusest ja soost. 19 - 30. aastased mehed vajavad keskmiselt 400 mg magneesiumit, naised aga 310 mg päevas. Üle 31. aastaste meeste päevane magneesiumi vajadus on 420. mg päevas ning naistel 320 mg. 


Söö toiduaineid, mis sisaldavad rohkelt magneesiumi

Soovitatav on saada oma vajalikke toitaineid peamiselt toidu kaudu ja paljud toiduained sisaldavad palju magneesiumit. Väga head magneesiumiallikad on mandlid, tofu juust, rohelised köögiviljad (spinat). Ka kaunviljad, sojapiim, avokaado ja täisteraviljad sisaldavad rohkelt magneesiumit.

 

 


Keha reguleerib magneesiumitaset

Veres leidub vähem, kui 1% kogu organismi magneesiumist. Kõige suurem osa magneesiumist (kuni 60%) asub luudes. Ja ülejäänud rakkudes. Ja selle tõttu on väga raske vereanalüüside põhjal kindlaks määrata magneesiumivaegust. Terve inimese puhul ei tule magneesiumipuudust siiski tihti ette, sest neerud aitavad kontrollida magneesiumitaset organismis. Kui magneesiumitase on madal, siis väljutavad neerud vähem magneesiumit läbi uriini.


Keda magneesiumipuudus kõige rohkem ohustab? 

Aja jooksul, liiga väike magneesiumi tarbimine või liiga suur magneesiumikadu võib põhjustada vaeguse. Ka mõned terviseprobleemid võivad magneesiumivarusid hävitada nagu näiteks alkoholism, mao- ja seedetrakti haigused ning 2 tüübi diabeet. Liiga kaua kestev ravimite võtmine võib samuti põhjustada magneesiumi defitsiidi. Peamiselt just lahtistava toimega ravimid. Kuna eakad inimesed peavad kasutama rohkem ravimeid, siis ohustab neid kõige rohkem magneesiumipuudus. 




Kommentaare ei ole