Aeg-ajalt tunneb igaüks stressi, kui aga stressirohkeid päevi tuleb aina rohkem ja pingete perioodid venivad nädalate pikkuseks, siis hakka...
Aeg-ajalt tunneb igaüks stressi, kui aga stressirohkeid päevi tuleb aina rohkem ja pingete perioodid venivad nädalate pikkuseks, siis hakkavad tunda andma stressi kõrvalmõjud. Pikaajalise stressiga kaasnevad mitmed erinevad kõrvalnähud lisaks uneprobleemidele ja ärevushäiretega.
1. Suurenenud magusaisu
Mitte ilma põhjuseta ei siruta me käe šokolaadi järele stressirikkal perioodil. Krooniline stress tõukab keha suuremat kütusevaru tagama elus püsimiseks ja sellest ka isu rasvase ja magusa toidu järele.
2. Pisiasjad võtavad rohkem tähelepanu
Stress paneb sind mõtlema asjadele nii nagu sa tavaliselt ei mõtle. Sa võid näiteks juurelda mõne probleemi kallal, mõtelda mõnele pisiasjale nädalate kaupa, tahtmata näha olukorda üldpildis. Mure ja masendus panevad sind keskenduma ohuallikale ja muudab sind eriti ettevaatlikuks. Ja muidugi kaasneb sellega närvilisus.
3. Sul on tunne, et sa teed kõike valesti ja oled tavalisest kohmakam
Pikaajaline stressiperiood puudutab ka unekvaliteeti ja see omakorda võib mõjutada igapäevast elu, mida võiks võrrelda alkoholi joobes olekuga. Juba mitmenädalane stress muudab mõtlemisviisi, arusaamist ja koordinatsioonitunnet, tõstes õnnetuste ja avariide ohtu.
4. Müra taluvus on vähenenud
See on muutunud foobiaks - igasugune müra käib sulle närvidele. Stress on muutnud sind õrnaks selles suhtes ja kuna su meel on hajevil, siis igasugune müra muudab su töö tegemise raskemaks.
5. Sa oled pidevalt väsinud
Stress mõjub kehale kurnavalt ja sa tunned end väsinuna. Sa ärritud kergesti, sul on tunne, et sa kannad emotsionaalset koormat, sa väsid ruttu teistega suheldes. Kui stress peaks kaua kestma, võib see muutuda isegi depressiooniks. Seega on parem rääkida mõne spetsialistiga kohe, kui sa märkad, et midagi on korrast ära.
6. Sul on meeletult energiat korraga
Sul võib olla korraga peal suur energiahoog - aga ära rõõmusta liiga vara, sest tegemist on kõigest normaalse nähtusega, mis leiab aset enne suurt langust. See on närvisüsteemi vastus pikemaajalisele stressile ja vajalik vererõhu leevendamiseks.
7. Sa ärritud kergesti
Ilma, et sul oleks põhjust olla vihane või pahane, muudab stress sind isegi agressiivseks ja sa ärritud põhimõtteliselt mitte millegi pärast. Soov põgeneda oma stressi eest tekitab viha, sest sa tunned end võimetuna.
8. Sa räägid kõigest absoluutselt kõigile
Kui sa hakkad oma elulugu jutustama kohviku teenindajale, siis kannatad sa ilmselt stressi käes. Võib juhtuda, et sa jutustad oma hädadest inimestele, keda sa vaevu tunned, sest sa tahad oma südant kergendada. Isegi, kui sel hetkel paneb see sind end paremini tundma, on siiski palju parem, kui sa oma usaldusaluseks valid mõne lähedas sõbra või lausa terapeudi, kes sind aidata saaks.
9. Sa muutud kohvisõltlaseks
Kuna su unekvaliteet on madal ja sa pead lisapingutusi tegema selleks, et und üldse leida ja magada nii palju, kui võimalik, siis võid sa leida end situatsioonist, kus sinust on saanud kohvi- ja energiat andvate jookide sõltlane. Tegemist on tõelise nõiaringiga, sest energiat andvate jookide tarbimine viib su tagasi probleemi algusesse ja sa tunned taas väsimust ning pettumust.
Stress nõrgestab immuunsust ja muudab vastuvõtlikumaks haigustele. Stress tõstab veresuhkru taset, vere triglütseriidide ja kolesterooli taset, mis on südameveresoonkonna haiguste põhjustajateks.
Lisaks sellele võib lisada nimekirja südame kloppimise, vererõhu tõusu ja valud (kaela-, lõualuu või seljavalu), asteenia ehk närvinõrkuse, uneprobleemid, öised ärkamised, pearingluse, hingelduse, puhitused ja iiveldused.
Intensiivse stressi perioodil võivad ilmneda järgmised sümptomid: soolte ärritus ehk seedesüsteemi krambid või spasmid, külmad käed-jalad, värinad, kahvatus, klomp kurgus, suurenenud higistamine, pigistamine rinnus, raskustunne kõhus, halb enesetunne.
Kuidas stressi vähendada?
 |
| unsplash @ benwhitephotography |
1. Suurenenud magusaisu
Mitte ilma põhjuseta ei siruta me käe šokolaadi järele stressirikkal perioodil. Krooniline stress tõukab keha suuremat kütusevaru tagama elus püsimiseks ja sellest ka isu rasvase ja magusa toidu järele.
2. Pisiasjad võtavad rohkem tähelepanu
Stress paneb sind mõtlema asjadele nii nagu sa tavaliselt ei mõtle. Sa võid näiteks juurelda mõne probleemi kallal, mõtelda mõnele pisiasjale nädalate kaupa, tahtmata näha olukorda üldpildis. Mure ja masendus panevad sind keskenduma ohuallikale ja muudab sind eriti ettevaatlikuks. Ja muidugi kaasneb sellega närvilisus.
3. Sul on tunne, et sa teed kõike valesti ja oled tavalisest kohmakam
Pikaajaline stressiperiood puudutab ka unekvaliteeti ja see omakorda võib mõjutada igapäevast elu, mida võiks võrrelda alkoholi joobes olekuga. Juba mitmenädalane stress muudab mõtlemisviisi, arusaamist ja koordinatsioonitunnet, tõstes õnnetuste ja avariide ohtu.
4. Müra taluvus on vähenenud
See on muutunud foobiaks - igasugune müra käib sulle närvidele. Stress on muutnud sind õrnaks selles suhtes ja kuna su meel on hajevil, siis igasugune müra muudab su töö tegemise raskemaks.
5. Sa oled pidevalt väsinud
Stress mõjub kehale kurnavalt ja sa tunned end väsinuna. Sa ärritud kergesti, sul on tunne, et sa kannad emotsionaalset koormat, sa väsid ruttu teistega suheldes. Kui stress peaks kaua kestma, võib see muutuda isegi depressiooniks. Seega on parem rääkida mõne spetsialistiga kohe, kui sa märkad, et midagi on korrast ära.
6. Sul on meeletult energiat korraga
Sul võib olla korraga peal suur energiahoog - aga ära rõõmusta liiga vara, sest tegemist on kõigest normaalse nähtusega, mis leiab aset enne suurt langust. See on närvisüsteemi vastus pikemaajalisele stressile ja vajalik vererõhu leevendamiseks.
7. Sa ärritud kergesti
Ilma, et sul oleks põhjust olla vihane või pahane, muudab stress sind isegi agressiivseks ja sa ärritud põhimõtteliselt mitte millegi pärast. Soov põgeneda oma stressi eest tekitab viha, sest sa tunned end võimetuna.
8. Sa räägid kõigest absoluutselt kõigile
Kui sa hakkad oma elulugu jutustama kohviku teenindajale, siis kannatad sa ilmselt stressi käes. Võib juhtuda, et sa jutustad oma hädadest inimestele, keda sa vaevu tunned, sest sa tahad oma südant kergendada. Isegi, kui sel hetkel paneb see sind end paremini tundma, on siiski palju parem, kui sa oma usaldusaluseks valid mõne lähedas sõbra või lausa terapeudi, kes sind aidata saaks.
9. Sa muutud kohvisõltlaseks
Kuna su unekvaliteet on madal ja sa pead lisapingutusi tegema selleks, et und üldse leida ja magada nii palju, kui võimalik, siis võid sa leida end situatsioonist, kus sinust on saanud kohvi- ja energiat andvate jookide sõltlane. Tegemist on tõelise nõiaringiga, sest energiat andvate jookide tarbimine viib su tagasi probleemi algusesse ja sa tunned taas väsimust ning pettumust.
Stress nõrgestab immuunsust ja muudab vastuvõtlikumaks haigustele. Stress tõstab veresuhkru taset, vere triglütseriidide ja kolesterooli taset, mis on südameveresoonkonna haiguste põhjustajateks.
Lisaks sellele võib lisada nimekirja südame kloppimise, vererõhu tõusu ja valud (kaela-, lõualuu või seljavalu), asteenia ehk närvinõrkuse, uneprobleemid, öised ärkamised, pearingluse, hingelduse, puhitused ja iiveldused.
Intensiivse stressi perioodil võivad ilmneda järgmised sümptomid: soolte ärritus ehk seedesüsteemi krambid või spasmid, külmad käed-jalad, värinad, kahvatus, klomp kurgus, suurenenud higistamine, pigistamine rinnus, raskustunne kõhus, halb enesetunne.
Kuidas stressi vähendada?
- Tee nimekiri olulistest ja vähem olulistest töökohustustest
- Väldi paigalpüsimist ja mitte millegi tegemist
- Liigu piisavalt ja tee trenni
- Söö tervislikult
- Leia aega mediteerimiseks
- Stressivastased eeterlikud õlid võivad sind aidata, kui sa kasutad neid oma kodus
- Joo vähem kohvi
- Veeda rohkem aega oma pere ja lähedastega
- Naera rohkem
.jpg)
Kommentaare ei ole