Käitumisharjumused, millest tunneb ära egoisti.

E goiste peetakse üldjuhul inimesteks, kellel on rahuldamatu vajadus tõestada ja näidata omaenda tähtsust. Egoism on alandlikkuse vastand. E...

Egoiste peetakse üldjuhul inimesteks, kellel on rahuldamatu vajadus tõestada ja näidata omaenda

tähtsust. Egoism on alandlikkuse vastand. Enamikul ajast ei ole egoismile õigustust. Kiitlemine ja hooplemine ei ole imetlust väärt, hoolimata inimese staatusest elust. Egoist jätab endast tihti teistele mulje, kui kiitleja, hoopleja, ennasttäis, egotsentrik, enesekeskne. Suheldes egoistiga katsub viimane alati jututeemat ja tähelepanu enese isiku peale tõmmata, hoobeldes oma edu, heade tulemuste ja suurte saavutustega. Egoist tahab, et teda nähakse ja tahab, et teda ja ta tegemisi heaks kiidetakse.

Millised on egoisti käitumisharjumused?

1. Enesekindluse puudumine.

Kui kummaline see ka ei tundu aga enamikel egoistidel ei ole väga positiivne minapilt. Egoist on sellest teadlik ja üritab seda puudust varjata, katsudes end teha tähtsamaks ja paremaks.

Enesekindluse puudus võib viia stressini, depressioonini, vaimsete häireteni. Sellepärast oleks hea, kui egoist mõistaks, et on täiesti normaalne olla inimlik inimene kõigi oma nõrkustega. See oleks ainus viis, kuidas ta saaks säilitada terve mõistuse.

2. Suurusehullustus.

Kõrgete ootuste omamine on täiesti normaalne. Aga kui inimene pidevalt oma aega kulutab iseenda tähtsusele mõteldes, siis ei too see talle palju kasu.

Liialdatud ja ebatäpne kujutluspilt iseenda suurusest võib tekitada vaimseid häireid.

3. Kalduvus liialdustele ja üle dramatiseerimisele.

Egoistil on rahuldamata vajadus end näidata olulisena ja tähtsana. Sellepärast tihti egoist dramatiseerib asju üle ja liialdab oma elu erinevatest seikadest rääkides.

Kui egoist märkab, et ta ei edene elus vastavalt oma ootustele, võtab ta appi liialdused ja ilustamised.

4. Ülemuse aura.

Egoisti käitumine tuleneb sisemisest veendumusest, et ta on parem. Egoist võib ise ka uskuda, et ta on ilusam, targam, praktilisem kui keegi teine.

5. Soov rambivalguses särada.

Egoist soovib, et maailm ümber tema keerleks. Egoist vajab endale kogu rambivalgust ja tähelepanu. See on lapsik käitumisviis aga egoist seda nii ei arva. Vestlus, mis ümber tema isiku ei keerle, ei vääri tema tähelepanu ja ei ärata tema huvi.

6. Vajadus kõike kontrollida. 

Üllataval kombel usub enamik egoiste, et see on parim viis ja ainus õige viis. Kui egoist tunneb, et ta kaotab kontrolli situatsiooni üle, võtab ta seda kui austusetust omaenese isiku vastu ja ta muutub vihaseks ja ärritub.