Paul Hudsoni sõnade järgi: "Ma tunnistan: juba ammu ei mäleta ma enam nende naiste arvu, kellega ma väljas olen käinud, ke...
Paul Hudsoni sõnade järgi:
"Ma tunnistan: juba ammu ei mäleta ma enam nende naiste arvu, kellega ma väljas olen käinud, kellega ma maganud olen, kellega ma lõbutsenud olen ja kellesse ma armunud olen olnud. Noorus peab ju mööduma ja ma ei näe midagi halba selles, et ma olen seda kasutanud oma äranägemise järgi, lõbutsenud, avastanud oma seksuaalsust ja võimet armastada.
Ühel päeval sellegipoolest pole sellel kõigel enam mingit tähtsust. Meile korratakse seda küll igalt poolt, et kõik inimesed on erilised aga see pole tõsi. Kui see oleks tõsi, ei oleks enam erilisi inimesi. Lihtsalt niimoodi ongi.
Ühel ajal, kui ma kellegagi koos olin, hakkasin ma endalt küsima, kas see tüdruk tõesti on mu elu armastus. Ja ma otsustasin, et vastu on ei ja et ma pean veel ringi vaatama. Ma käisin mitmete erinevate naistega väljas, pidutsesin ja lõbutsesin, olin koos ilma end sidumata. Kas ma kahetsen seda? Mõnikord - jah. Aga ma ei kahetse, et ma nendega väljas käisin. Ma kahetsen, et mõtlesin nagu oleks mul seda vaja olnud.
Loomulikult kasutasin ma seda ära. Ma tahtsin meeletult oma elu elada, et ma lõpetasin ühe suhte mis ometi oli kaunis ilus. Ma sukeldusin pea ees oma meeletusse ellu 20-aastasena. Ja kõik läks hästi, kõik läks jube hästi. Kuni selle päevani, kui ma küpseks sain.
Enamik mehi otsin ainult vahekorda. Mitte kõik aga enamik. Nad ei otsi muud, sest nad ei tea ise ka mida nad vajavad. Sina ütles mulle muidugi, et suhtes pole ainult seks ja ma olen sinuga nõus. Ma olen alati mõtelnud nagu sina ja otsinud oma elu armastust. Aga ma arvestasin, et ma polnud piisavalt lõbutseda saanud ja et rohi on mujal rohelisem ja niisiis otsisin ma kogu aeg midagi.
Mul puudus piisav tarkus, et mõista, et mul oli juba olemas see, mida ma vajasin. Ideaalne suhe oli minu ees aga ma polnud valmis, et seda näha. Kumbki meist polnud valmis, olgu öeldud. Me olime kohtunud aga polnud piisavalt suured, meil puudus piisav tarkus, et mõista, et me pidime koos olema. Minu lugu ei ole ainuke maailmas, võib-olla enamik teist on ennast ära tundnud lugedes. See suhe oli üks kogemus minu jaoks ja ma õppisin viimase kümne aasta jooksul suure õppetunni.
Ma õppisin ühe väga olulise asja: on vahe nende naiste vahel, kellega me abiellume ja nende naiste vahel, kellega me väljas käime. See pole mingi kehakeemia ega väline külgetõmme, see pole soliidne töökoht ega samad uskumused. Need on head omadused, mida paljud usuvad olevat suhte baasiks. Jah, muidugi on see ka oluline aga ainult alguses, kui on see armastus esimesest silmapilgust ja äratundmine. Et üks suhe kestaks on vaja midagi teistsugust.
Naine, kellega ma abiellun ei peaks järgima pimesi uskumusi ja arvamusi, ta peab olema objektiivne ja ise mõtlema. Sa võid mõelda, et see pole üldse oluline aga sa eksid. Probleem on selles, et enamik inimesi on veendunud, et neil on õigus. Aga me eksime alati kellegi ees. Mõnikord see, mida sa usud on tegelikult vaid üks arvamus. Kõigest teooriad ja mõtted mida sa pead absoluutseks tõeks.
Kui sa oled vallaline pole sellel tähtsust. Aga kui sa oled kellegagi koos on see teistmoodi. Siis ei ole enam ühte arvamust vaid kaks ja üldjuhul on nad erinevad. Siis tulevad tülid ja öeldakse seda, mida ei peaks ja minnakse lahku.
Mu tulevane naine peab olema teadlik minu vigadest ja neid arvesse võtma. Ma otsin tarka naist, kes näeb, et maailm pole ainult must ja valge ja et on olemas ka muid värve. Kui sa leiad naise, kes aitab sul näha erinevate olukordade erinevaid külgi ja millisel määral reaalsus on muutuv ja ebakindel, on sul suur šanss rajada ilus suhe.
.jpg)
Kommentaare ei ole