{ads}

HIDE

Viimased

latest

9 tänapäevast kasvatusprobleemi, mida meie vanaemad ei teinud omal ajal.

1. Üha nooremad tüdrukud kannavad meiki Kõik tüdrukud on väiksena proovinud oma ema huulepulka. Tänapäeva väiksed preil...

1. Üha nooremad tüdrukud kannavad meiki

Kõik tüdrukud on väiksena proovinud oma ema huulepulka. Tänapäeva väiksed preilid on aga teinud sammu edasi ja hakanud end üsna varakult meikima. Ühe Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringu järgi kannavad meiki üle poolte 12 - 14 aastastest tüdrukutest, kõige sagedamini on kasutusel silma- ja kulmupliiatsid, lauvärv ja ripsmetušš. 45% tüdrukutest kasutavad ka jumestuskreemi ja värvivad juukseid.

Loomulikult võib leida looduslikke kosmeetilisi tooteid, mis ei ole noorele organismile tervislikud aga psühholoogilisi tagajärgi on raskem vältida. Tekkida võib niiöelda printsessi efekt, mis soodustab liigset enesekesksust, teatraalset käitumisjoont; kõrgemat veendumust iseenda isikust ja loomulikult - tarbijalikku hoiakut kogu eluks. Mõtle tagasi enda kooliajale - kui sa läksid meigituna kooli, saatis õpetaja su nägu pesema!

2. Kõikide kapriiside täitmine

Kas on ikka nii oluline osta lapsele kohe see uus asi, mida ta tahab või oleks parem lasta tal oodata jõulude või vähemalt sünnipäevani? Kas laps peab kandma ainult firmariideid ja viimase moega kaasaskäivat soengut? Paljud vanemad väidavad vastu, et laps ei tohi tunda end teistest halvemana ja peaasi, et ta oleks õnnelik.
 
 
 
 
 

Sellise suhtumise tagajärg on aga see, et laps ei oska tulevikus oma rahaasjadega toime tulla. Mitte sellepärast, et ta ei oleks suuteline teenima korralikult aga ta vaataks elu puhtalt läbi materiaalse pilgu, talle jäävad võõraks sellised tunded nagu empaatia ja kaastunne.

3. Puhkused välismaal enne lapse 3-aastaseks saamist

Kui sul on harjumuseks sageli reisida, siis oled sa ilmselt märganud, kui palju on inimesi, kes reisivad kogu perega. Reis ise võib olla üsna stressirohke, eriti reisi ettevalmistamine ise ja reisimine väikeste lastega nõuab palju detailsemat planeeringut.

Lisage sellele kohanemine, lennukisõit või pikk rongisõit: selline puhkus on üsna pingeline mitte ainult vanematele, vaid ka lastele. Lisaks sellele, väikesed lapsed hakkavad mälus mälestusi talletama teatud vanusest, umbes 3 ja poole aastastena. Väiksemad lapsed lihtsalt ei mäleta kõike seda ilusat, mida vanemad neile näidata tahtsid. Järelikult ei ole soovitatav minna pikale reisile alla 3-aastaste lastega.

4. Lastelt ei nõuta midagi

82% täiskasvanutest on kinnitanud, et neil olid omad kohustused kodus lastena, mida nad pidid täitma ja mille juures abiks olema: koristustööd, nõudepesu, koduloomade eest hoolitsemine jne. Tänapäeval aga nõuavad samu asju ainult 28% lastevanematest. Loomulikult tuleb siin arvesse võtta tõsiasja, et meie vanaemadel ei olnud nõudepesumasinat, tolmuimejat ja muid tehnikavahendeid, mis muudavad kodu korrashoiu kergemaks.

Samas on ka vajalik, et laps õpiks kodus koristama ja aitama, see võimaldab tal õppida iseseisvust, omandada uusi oskusi, arendada tundlikkust ja oskust oma lähedast aidata. Selleks, et arendada lapses positiivset hoiakut töö suhtes, oleks hea teda lihtsalt ilusti tänada, see on palju parem, kui anda raha ja see tõstab lapse enesehinnangut ja osavõtlikkustahet.
 
 
 
 
 

5. Ilusa käekirja eiramine

Mõnikord tundub nagu käsitsi kirjutamine hakkab jääma minevikkus: igal inimesel on nutitelefon, tahvel, sülearvuti jne. Koolides pööratakse aina vähem tähelepanu kirjutamisele ja sellest on tõesti kahju. Sest kirjutamine on otseselt seotud peenmotoorikaga, samuti ka võõrkeelte omandamisega.

Kirjutades midagi paberile, nägemis- ja liigutuskoordinatsioonid kujunduvad paremini, kui klaviatuuril või ekraanil. 

6. Kartus rääkida tõsistel teemadel

Uude linna või teise riiki kolimine, lahutus, surm - tänapäeva vanemad ei julge sellistel teemadel lastega rääkida, kartusest tekitada psühholoogilisi traumasid. Ent lapsed hakkavad aimu saama surma möödapääsmatusest enne 4-aastaseks saamist. Ja vaikus, mis selle teema ümber lasub, võib endaga kaasa tuua palju suuremaid kahjusid: varem või hiljem peab laps selle ebameeldiva fenomeniga vastu seisma ja ei tea sellisel juhul, kuidas sellest üle saada.

Ärge kaitske oma lapsi liiga palju, sest normaalne indiviid ei pea olema võimeline tundma ainult positiivseid emotsioone vaid ka negatiivseid. Parim asi, mida isa ja ema võivad teha, on rääkida asjadest rahulikult aga samas peenelt ja taktitundeliselt.

7. Üleliigne hoolitsus ja kaitse

Võrreldes eelmiste sugupõlvedega on elukvaliteet maailmas järjest paremaks minemas ja tehnoloogia võimaldab meil automatiseerida mitmeid koduseid toiminguid. See võimaldab emadele rohkem vaba aega, mis võimaldab neil rohkem oma lastega olla, sageli aga hakkavad nad liiga palju oma võsukeste eest hoolitsema.

Ainult, et tulevastest täiskasvanutest kasvavad inimesed, kes ei oska midagi teha, kes ei suuda üksi oma probleeme lahendada ja kes on seesmiselt katki ja õnnetud. Tänu vanemate soovile viia läbi laste oma unistusi ja ambitsioone ellu, tunnevad lapsed aina rohkem masendust juba väiksest peast. Liiga autoritaarne kasvatus (liigne kaitsmine ja hool on üks selle vorm) võib viia enesetapukatseni täiskasvanueas.
 
 
 
 

8. Vaba kasvatus

Tänapäeva lastevanematel on raske piiride panemisega ja laps kasutab seda ruttu ära. Lapsevanemad ei taha olla liiga ranged ja õigustavad end sellega, et ta on ju alles väike. Näiteks, kui sa leiad, et su laps raiskab ära kogu oma taskuraha aga sa annad talle ikkagi samapalju raha nagu enne, siis on midagi valesti.

Ja kuna lapsevanem ei oska piiri panna ega ei öelda, võib laps leida, et ta võib nendega vastavaltoma soovidele ja tujudele mängida. Samuti kaotavad vanemad suure osa austusest lapse silmis.

9. Ohtude vältimine

Meie omal ajal mängisime tänaval lastena ja tulime tuppa alles siis, kui pimedaks läks. Meie emad ja vanaemad ei muretsenud meie pärast - aeg-ajalt heitsid nad pilgu aknast välja, et vaadata, kas kõik on korras. Tänapäeval sõidavad paljud lapsevanemad lastele kooli järgi, et mitte lasta neil üksi koju tulla. See on ka loogiline aga tuleb vältida, et olukord ei muutuks absurdseks. Alles hiljuti väitsid psühholoogid, et kui laps ei õpi tundma väikseid ohte ja probleeme, siis tekivad tal hiljem hirmud ja kompleksid.

Näiteks, kui lapsel ei lubata jalgrattaga sõita, sest ta võib ju kukkuda või teismeline peab vältima vastassugu kartusest, et selline lugu võib talle südamevalu kaasa tuua. Negatiivne kogemus on vajalik selleks, et saavutada emotsionaalset küpsust. Hoolitse oma lapse eest, aga ära muutu fanaatikuks.

Milliseid reegleid oled sina oma kodust kaasa saanud?





Allikas: sympa-sympa


Kommentaare ei ole