Kuidas valkude liigne tarbimine teie tervist kahjustab?

Valgud moodustavad umbes 15–20% inimese kehamassist, mis teeb 70 kg kaaluva inimese puhul ligikaudu 12 kg. Valkude põhiülesanne on organis...

Valgud moodustavad umbes 15–20% inimese kehamassist, mis teeb 70 kg kaaluva inimese puhul ligikaudu 12 kg. Valkude põhiülesanne on organismi kasvamise, ehituse ja arengu tagamine.

Peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega. Valgud osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, samuti osalevad nad paljude ühendite transpordil. Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Asendamatud aminohapped inimestel on isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin ja histidiin. Asendatavad aminohapped inimestel on alaniin, arginiin, asparagiin, asparagiinhape, tsüsteiin, glutamiin, glutaamhape, glütsiin, proliin, seriin ja türosiin. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses.
Loomset päritolu valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimset päritolu valkudest rohkem. Kahjuks on paljud loomset päritolu valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud.
Osades valkudes (nt teraviljavalgud) jääb vajaka mõnedest asendamatutest aminohapetest. Nende puuduse saab kompenseerida vähese koguse loomset päritolu valkudega, näiteks valmistada mannapuder piimaga, makaronidele lisada juustu jne.

Valkudel on organismis mitmeid funktsioone:

• vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks,
• peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega,
• osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi,
• osalevad paljude ühendite transpordis,
• annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal.

Valkudega on soovitatav katta 10–20% päevasest toiduenergiast. Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima: 0,1 x 2000 kcal/4 kcal = 50 g kuni 0,20 x 2000 kcal/4 kcal = 100 g valke.

Loomset päritolu valkude parimateks allikateks on muna, piimatooted (nt kohupiim, juust, kodujuust), kala, linnuliha, liha. Taimset päritolu valkude parimateks allikateks on kaunviljad, pähklid, seemned ja teraviljatooted. Tõsine valgupuudus viib ödeemi ja lihasnõrkuse tekkele ning juuste ja naha muutustele. Valkude defitsiit esineb sageli koos energiapuudusega, mis on tingitud valkude alatoitumusest, samuti teiste toitainete puudusest, mis tulenevad üldisest toitainete defitsiitsiidist.
Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik, see koormab neerusid ja maksa, samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks pikaajaliselt ületada 20% päevasest toiduenergiast. (allikas http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/pohitoitained/valgud)

Liigne valkude tarbimine võib kahjustada  terviseprobleeme.

- halb hingeõhk

- kaalutõus

- dehüdratatsioon ehk vedelikupuudus

- podagra : liigne valkude tarbimine tekitab liigset lämmastikku, mis muundub neerudes kusihappeks. Sellisel juhul moodustuvad liigestes ja neerudes uraadikristallid, mis on podagra põhjuseks.

- neerude kahjustus

- seedehäired ja iiveldus

- vähioht. Kõige suurematel loomsete valkude tarbijatel on neli korda suurem oht surra vähki.

"Sama ohtlik tervisele, kui suitsetamine."

Üks itaalia-ameerika teadlaste grupp uuris  ameeriklaste valkude tarbimist 20. aasta jooksul. Analüüs näitas, et kõige suurematel loomsete valkude tarbijatel oli neli korda suurem risk surra vähki võrreldes nendega, kes tarbisid vähe loomseid valke. "Liigne valkude tarbimine on sama ohtlik, kui suitsetamine." järeldasid uurijad.

Valgud on tuntud selleks, et stimuleerida ühe molekuli tootmist IGF-1, mis on hädavajalik inimese kasvule ja arengule aga samuti kasvajate arenguks. "Valgud ei vallanda vähki, see on IGF-1, mis soodustab vähirakkude kasvu. " täpsustab Jean-Michel Lecerf. Huvitaval kombel selgub, et see protseduur teeb vastupidise pöörde peale inimese 65. eluaastat. Vajalik kogus valke on oluline seeniorite juures ja headtegeva toimega, sest aitab võidelda luu- ja lihasmassi hõrenemise vastu.
"Vananedes IGF-1 tootmine väheneb suurel moel, " selgitavad uurijad. Peale 65. eluaastat sellepärast on valkude söömisel rohkem kasu, kui kahju tervisele.

Teadlased rõhutavad: need on ainult loomse päritoluga valgud, mis tekitavad probleeme. Me oleme hüljanud juurviljad ja teraviljad, mis sisaldavad rikkalikult taimseid valke, liha ja piimatoodete pârast, ütleb Florence Rossi. Tänapäeval hakkavad need toiduained vaikselt tagasi tulema areenile ja parem ongi, sest nad on toiteainete poolest tervisele väga vajalikud.

Seda kinnitab ühe austraalia teadlaste uurimistöö, mis sai läbi viidud hiirte peal. Uurimistöö tõestas, et hiired, kelle elulootus oli pikem, olid need, kes tarbisid vähe valke ja rohkem süsivesikuid.
"See on täpselt see, mida tagavad meile kuivained (oad, herned) ja teraviljad. " ütleb Florence Rossi, kes lisab, et neid toiduaineid peaks siiski tarbima mõõdukalt, eriti isikute poolt, kellel esineb kaaluprobleeme.

Kõige tähtsam on muidugi mitte teha drastilisi muutusi oma toidulaual, ilma eelnevalt mõne toitumisspetsialistiga nõu pidamata.

Söömine on fundamentaalne toiming, millel on nii häid, kui halbu külgi tervisele ja ei tohiks kindlasti mitte minna igasuguse moega kaasa.

Sellepärast oleks oluline valida rasvavaene liha (linnuliha) või kala. Need on vähem rasvased ja sisaldavad palju küllastamata rasvhappeid.

Samuti on oluline valida taimseid valke: sai, makaronid, riis ja teraviljad, kartul, kuivatatud herned ja oad, mis lisaks sisaldavad aeglaseid süsivesikuid, millest meil tihti puudus on.





Allikas: http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/pohitoitained/valgud
http://sante.lefigaro.fr/actualite/2014/03/11/22099-haro-sur-regimes-trop-riches-proteines-animales