foto : pexels / Andre Piacquadio Oled sa kunagi kuulnud midagi neerupealiste väsimusest? Sellel terminil on hästi palju üld...
 |
| foto : pexels / Andre Piacquadio |
Oled sa kunagi kuulnud midagi neerupealiste väsimusest? Sellel terminil on hästi palju üldiseid sümptomeid.
Erinevatel aastaaegadel võib inimene tunda suuremat või väiksemat väsimust. Kui see väsimus ei kao aga kuhugi ja kestab juba kuid, võib see hakata muret tekitama. Mõnikord võib see olla seotud neerupealiste väsimusega, mis põhjustab ärevust, masendust, halba tuju, kurnatust, imelikku olemist ning suuremat söögiisu.
Aga mis see neerupealiste väsimus täpsemalt endast kujutab? Et seda mõista, tuleb aru saada, kuidas neerupealsed toimivad. Neerupealsed on kaks väikest nääret, mis asetsevad neerude peal ja mis vastutavad kortisooli ja aldsterooni tootmise eest. Kortisool reguleerib vererõhku ja immuunsüsteemi ning aitab samuti hommikuti voodist tõusta. Aldosteroon aga reguleerib soola taset veres ning vererõhku. Kui need kaks hormooni koos töötavad ja on tasakaalus, siis aitavad nad hoida nii vaimse, kui füüsilise stressi taset kontrolli all.
Ja seega tekib neerupealiste väsimus, kui pikem stressiperiood takistab kehal toota piisavas koguses kortisooli, mis mõjutab keha võimet stressiga toime tulla ning on samuti vajalik selleks, et hommikuti ärgata ja olla heas vormis.
Mis aitab teada saada, kas sa kannatad neerupealiste väsimuse käes?
Kõigepealt tuleb täpsustada, et neerupealiste väsimust on raske kindlaks teha lihtsalt sellel põhjusel, et seda ei tunta veel nii hästi. Neerupealiste väsimust ei peeta meditsiiniliseks haiguseks ja selle tõttu ei leia seda rahvusvaheliste haiguste klassifikatsiooni nimekirjast. Inimese endokriinsüsteem on niivõrd keeruline ja selle tõttu on seda raske jälgida. Seega on neerupealiste väsimus kõigest termin, mida kasutatakse siis, kui neerupealsete töö on häiritud stressi tõttu. Hormoonid üksi ei tööta. Hormoonid on osa tervest süsteemist. Ja kui midagi on kehas korrast ära, tekivad sümptomid, mis ei ole otseselt seotud hormonaalse tasakaalutusega.
Ent mõned märgid võivad siiski viidata võimalikule neerupealiste väsimusele, näiteks seletamatu väsimus peale korralikku ööund, pidev uimane olek, sagedased peavalud, puhitused ning sage haigestumine.
Selleks, et oma olukorda parandada, tuleb alustada kõige tähtsamast ning
tegeleda oma stressiga. Väga häid tulemusi annab magneesiumikuur, mis aitab
lõdvestuda ning närvipinget maandada. Ka regulaarne harjutuste tegemine on
kasulik: jooga, kõndimine või Pilates. Parem on mitte teha kõrge
intensiivsusega treeninguid, mis tõstavad adrenaliini (ja seega stressi)
taset organismis. Oma toitumist tuleks aga tasakaalustada, loobuda
rafineeritud suhkrust ning magada rohkem.
Kommentaare ei ole