Üle 60-aastased paarid elavad üha sagedamini eraldi – uuringu järgi võib see muuta suhte isegi õnnelikumaks ...
Üle 60-aastased paarid elavad üha sagedamini eraldi – uuringu järgi võib see muuta suhte isegi õnnelikumaks
Kristi
Kodused lood autor
.png)
|
| foto : Canva |
Pärast 60. eluaastat valib üha rohkem paare sellise suhtevormi, kus ollakse küll paar, kuid ei elata ühe katuse all.
Selle eluviisi kohta kasutatakse ingliskeelset väljendit Living Apart Together ehk koos, kuid eraldi elamine.
Mõte on lihtne: mõlemal säilib oma kodu, oma harjumused ja iseseisvus, kuid samal ajal ollakse jätkuvalt armastavas suhtes ning veedetakse koos aega.
Hiljutise uuringu järgi võib selline elukorraldus sobida just vanemas eas inimestele, sest aitab ühendada kaks olulist vajadust – lähedus ja vabadus.
Koos olemiseks ei pea tingimata koos elama
Traditsiooniline arusaam paarisuhtest on aastatega muutunud.
Kunagi tundus iseenesestmõistetav, et kui kaks inimest armastavad teineteist, kolivad nad kokku või abielluvad. Tänapäeval ei pea kõik paarid seda enam suhte loomulikuks jätkuks.
Eriti üle 60-aastaste seas leidub järjest rohkem inimesi, kes soovivad küll partnerit ja lähedast suhet, kuid ei taha oma senisest kodust ja elukorraldusest loobuda.
Lancasteri ülikooli ja University College Londoni teadlaste 2024. aastal avaldatud uuring tõi esile, et selline suhtevorm võib vanemas eas pakkuda mitmeid eeliseid.
Inimene saab säilitada oma iseseisvuse, kuid ei pea loobuma armastusest ega partnerlusest.
Vaata ka :
Kas 50+ naine peaks juuksed lühemaks lõikama – või on see lihtsalt üks vananenud ilureegel?
Miks just vanemas eas tahetakse rohkem oma ruumi?
- eluaastaks on inimesel tavaliselt välja kujunenud oma harjumused.
Tal võib olla oma kodu, kindel päevakava, sõpruskond ja pere. Mõnel on täiskasvanud lapsed ja lapselapsed, teisel aga kohustused, millest ta ei taha uue suhte pärast loobuda.
Uude suhtesse astudes ei pruugi enam olla soovi kogu elu uuesti ümber korraldada.
Koos elamine tähendaks sageli ühe inimese kolimist, asjade ühendamist, ühiseid rahalisi kohustusi ja kompromisse igapäevaelus.
Eraldi elades saab paar nautida koos veedetud aega, kuid pärast võib kumbki oma koju tagasi minna.
Ja mõne inimese jaoks ongi just see suhte tasakaalu võti.
Eriti on just naised need, kes eelistavad säilitada oma iseseisvuse
Uuringute järgi võib selline suhtevorm olla eriti atraktiivne vanematele naistele.
Üheks põhjuseks peetakse seda, et naised ei taha pärast aastakümneid kestnud pereelu uuesti olukorda sattuda, kus suur osa kodustest kohustustest langeb nende õlgadele.
Kui inimene on jõudnud eluetappi, kus lapsed on suureks kasvatatud ja lõpuks on tekkinud rohkem aega iseendale, ei pruugi tal olla soovi uuesti kellegi teise igapäevase elu eest vastutama hakata.
Ta võib soovida armastust, lähedust ja kaaslast, kuid samal ajal tahab alles hoida oma kodu ja vabaduse.
See ei tähenda, et suhe oleks vähem tõsine.
Mõne paari jaoks võib just eraldi elamine aidata suhet paremini hoida.
Vaata ka :
„Ta on ju ikkagi minu laps” – kas pensionär peaks oma täiskasvanud lapsi rahaliselt aitama, kui endal jääb väheks?
Lähedus ilma igapäevaste pisitülideta
Koos elades tuleb paratamatult kokku puutuda igapäevaste küsimustega.
Kes koristab? Kes poes käib? Miks sokid jälle põrandal on? Kes kasutab vannituba liiga kaua? Miks üks tahab kell kümme magama minna ja teine südaööni televiisorit vaadata?
Need võivad tunduda väikesed asjad, kuid aastate jooksul võivad just igapäevased harjumused tekitada palju pingeid.
Eraldi elades jääb suur osa neist probleemidest olemata.
Kohtutakse sellepärast, et tahetakse koos olla, mitte sellepärast, et ollakse lihtsalt harjunud samas kodus elama.
See võib aidata säilitada suhtes rohkem värskust ja ootusärevust.
Samas ei tähenda eraldi elamine pühendumise puudumist
Üks levinud arvamus on, et kui paar ei taha kokku kolida, pole suhe piisavalt tõsine.
Vanemas eas ei pruugi see üldse nii olla.
Inimesed võivad olla teineteisele väga pühendunud, veeta koos nädalavahetusi, reisida, tähistada pühi ja toetada üksteist rasketel hetkedel, kuid siiski eelistada oma kodu säilitada.
Uuringus osalenud teadlaste sõnul võimaldab selline suhtevorm inimestel jätkata olemasolevate peresidemete ja kohustuste hoidmist, jättes samal ajal ruumi ka uuele armusuhtele.
Vaata ka :
Kas täiskasvanud lapsed peaksid vanale emale või isale iga päev helistama – või on see liiga suur ootus?
Lahkuminek võib samuti olla lihtsam
Vanemas eas on paljudel inimestel juba vara, kodu ja perega seotud kohustused.
Kui uus paar kohe kogu elu kokku seob, võib võimaliku lahkumineku korral tekkida palju keerulisi küsimusi.
Kes kolib välja? Kuidas jagada ühist vara? Mis saab kodust?
Kui mõlemal on oma elukoht ja rahaasjad jäävad eraldi, on olukord palju lihtsam.
See ei tähenda, et suhtesse minnakse mõttega, et see kindlasti lõpeb.
Pigem tähendab see, et mõlemad säilitavad oma iseseisvuse.
Kas eraldi elamine teeb siis kindlasti õnnelikumaks?
Mitte tingimata.
See pole universaalne lahendus ega sobi kõigile.
Mõni inimene tahab justnimelt õhtul partneri kõrvale magama minna ja hommikul koos ärgata. Tema jaoks on ühine kodu üks suhte kõige olulisemaid osi.
Teisele inimesele võib aga pidev koosolemine hakata tunduma ahistavana.
Uuringud viitavad sellele, et eraldi elades paarisuhe võib pakkuda samasugust emotsionaalset heaolu nagu abielu või kooselu, kui see korraldus sobib mõlemale partnerile.
Praktiliselt peab muidugi arvestama ka rahaga. Kahe kodu pidamine on kallim kui ühe ning väga suur vahemaa võib muuta kohtumise keeruliseks.
Võib-olla muutub armastus vanusega lihtsalt teistsuguseks
Nooremas eas ehitatakse sageli ühist elu: ostetakse kodu, kasvatatakse lapsi ja jagatakse igapäevaseid kohustusi.
Pärast 60. eluaastat võivad vajadused olla teised.
Inimene võib tahta kedagi, kellega reisida, õhtust süüa, rääkida, naerda ja lähedust jagada – kuid mitte tingimata kedagi, kellega iga päev sama vannituba ja külmkappi jagada.
See ei tee suhet vähem väärtuslikuks.
Võib-olla tähendabki küpsemas eas hea paarisuhe mõnikord seda, et osatakse olla koos ilma, et peaks kogu aeg koos olema.
Aga mida sina arvad?
Kas pärast 60. eluaastat võiks eraldi elamine olla isegi parem lahendus kui ühe katuse alla kolimine?
Või pole sinu jaoks paarisuhe päris suhe, kui õhtul minnakse kumbki oma koju?
Ja kui alustaksid pärast 60. eluaastat uut suhet – kas tahaksid partneriga kokku kolida või eelistaksid, et mõlemal jääks oma kodu? ❤️
Kommentaare ei ole