Need 4 pealtnäha süütut harjumust võivad sinu õnne vaikselt saboteerida, ilma et sa seda ise märkaksid

  Õnn: 4 toksilist harjumust, mis võivad sinu elu saboteerida ...

 

Õnn: 4 toksilist harjumust, mis võivad sinu elu saboteerida

foto : Canva

 

Autor: Kristi · Kodused lood

Mõned harjumused mõjutavad meie enesetunnet palju rohkem, kui me ise arvatagi oskame. Õnne otsimine võib vahel tunduda nagu silmapiiri tagaajamine — mida lähemale liigud, seda kaugemale see justkui nihkub.

Ometi ei ole õnnelikum elu võimatu. Igapäevane rahulolu sõltub sageli väikestest harjumustest, mõtteviisist ja sellest, millele me oma tähelepanu suuname.

Psühholoog Jeffrey Bernsteini sõnul on olemas teatud käitumismustrid, mida inimesed teevad peaaegu automaatselt, ilma et nad märkaksid, kuidas need nende heaolu õõnestavad. Need võivad tunduda süütud, kuid tegelikult varastavad need vaikselt rõõmu. 

 

1. Sa võrdled end pidevalt teistega

Kui inimene võrdleb end kogu aeg teistega, teeb ta endale sageli ise haiget. Ta hakkab tundma, et ta ei ole piisavalt edukas, ilus, õnnelik, andekas või väärtuslik.

Jeffrey Bernstein rõhutab, et pidev sotsiaalne võrdlemine on üks kindlamaid viise end õnnetumaks muuta. Kui keskendud sellele, mis teistel on ja sinul justkui puudub, võimendad oma ebakindlust ning unustad ära oma tugevused, saavutused ja selle, mis teeb sind ainulaadseks.

Kui tahad oma elus päriselt edasi liikuda, tasub vähem vaadata teiste teekonda ja rohkem keskenduda enda omale. Teise inimese elu ei ole mõõdupuu sinu väärtusele. 

 

 

2. Sa ei harjuta tänulikkust

Kui me ei võta aega märgata seda, mis meie elus juba olemas on, jäävad head asjad sageli varju. Me näeme rohkem puudujääke kui kingitusi, rohkem muret kui tuge ja rohkem seda, mis on puudu, kui seda, mis tegelikult juba kannab.

Tänulikkuse harjutamine aitab tuua tähelepanu tagasi sellele, mis on hea. Psühholoogi sõnul tunnevad inimesed, kes teadlikult tänulikkust praktiseerivad, rohkem õnne, vähem stressi ja neil võib olla parem tervis.

Kuidas seda teha? Väga lihtsalt. Kirjuta iga päev või vähemalt mitu korda nädalas üles mõned asjad, mille eest oled tänulik. Need ei pea olema suured. See võib olla hommikune ärkamine, jalutuskäik, soe toit, hea vestlus, trenn või lihtsalt hetk, mil tundsid end rahulikult.

Selline harjutus õpetab aju märkama rohkem head. See aitab tulla tagasi praegusesse hetke ja vähendada negatiivsete mõtete mõju. Ka keerulisemal ajal võib see väike harjumus aidata leida rohkem sisemist valgust. 

 

3. Sa lased oma mõtetel enda üle võimust võtta

Mõtted mõjutavad väga tugevalt seda, kuidas me end tunneme. Mõned laused, mida endale kordame, võivad meid vaikselt allapoole tõmmata.

Näiteks:
„Mul ei vea kunagi.”
„Minuga juhtub alati nii.”
„Ma ei saa sellega hakkama.”
„Kõigil teistel läheb paremini.”

Hea uudis on see, et oma mõtetega saab tööd teha. Me ei pea uskuma kõike, mida mõte meile ütleb. Me saame neid märgata, kahtluse alla seada ja muuta.

Kui tabad end mõttelt „mul ei vea kunagi”, küsi endalt: kas see on tõesti alati nii? Kas on olnud olukordi, kus mul on läinud hästi? Kas ma üldistan praegu ühe halva hetke põhjal kogu oma elu?

Kui kasutad sageli lauseid, mis kõlavad nagu õnnetu inimese sisekõne, tee esimene samm ja hakka neid vaidlustama. Küsi endalt, millised uskumused nende taga peituvad. Sageli ei ole probleem ainult ühes mõttes, vaid terves loos, mida oled enda kohta liiga kaua uskunud. 

 

 

 

4. Sa ei tegutse

Edasilükkamine võib tunduda väike ja süütu harjumus. Me ütleme endale, et alustame homme, kui on rohkem aega, kui oleme vähem väsinud, vähem stressis või rohkem valmis.

Tegelikult võib pidev venitamine olla üks suuremaid õnne takistajaid. Kui lükkame edasi seda, mis meile päriselt oluline on, saadame iseendale sõnumi: minu unistused võivad oodata, minu heaolu võib oodata, minu elu võib oodata.

Aga õige hetk ei ilmu alati iseenesest. Tihti tuleb see ise luua.

Kui sa kogu aeg edasi lükkad, hakkavad unistused vaikselt tuhmuma. Ambitsioon kaotab jõudu, soovid vajuvad tagaplaanile ja rahulolu jääb järjest kaugemaks.

Tegutsemine ei pea tähendama suurt elumuutust. Mõnikord piisab ühest väikesest sammust: ühest telefonikõnest, ühest kirjast, ühest otsusest, ühest jalutuskäigust, ühest ausast vestlusest.

Kõige tähtsam on lõpetada ootamine, et kõik tingimused oleksid ideaalsed. Need ei pruugi kunagi olla. Aga esimene samm saab olla tehtud juba täna.

 

Kuidas neid harjumusi muuta?

Õnnelikum elu ei tähenda, et kõik peab olema täiuslik. See tähendab pigem seda, et õpid oma tähelepanu teadlikumalt suunama.

Võrdle end vähem. Märka rohkem seda, mis on juba hästi. Ära usu automaatselt iga negatiivset mõtet. Ja tee vähemalt üks väike samm selle poole, mida oled liiga kaua edasi lükanud.

Õnn ei tule alati suure muutusena. Sageli algab see hoopis vaikselt — hetkel, mil otsustad lõpetada enda saboteerimise ja hakata oma elu natuke rohkem enda poole hoidma.

Kristi

Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.