Kuidas vanavanemad ei tohiks oma lastelastega rääkida ...
Kuidas vanavanemad ei tohiks oma lastelastega rääkida
.png)
foto : Canva
.png)
Laste elus on vanavanematel väga tähtis ja unustamatu roll. Mõnikord võivad nad aga oma sõnadega teha lastelastele haiget ilma, et nad ise sellest aru saaksid.
Vanavanemate ja lastelaste vaheline suhe on oluline ja vajalik. Vanavanematel on sageli laste jaoks rohkem aega ning kannatust kui vanematel. Lisaks on hea, kui vanavanemad saavad lapsi natuke hoida, et vanemad saaksid puhata. Samas juhtub ka seda, et vanavanemad ütlevad tahtmatult midagi sellist, mis lapsele haiget teeb.
Erinevad kasvatusviisid
Ehkki lapsevanemad võiksid olla veidi paindlikumad vanavanemate suhtes ja aktsepteerida teistsuguseid põlvkonnale omaseid kasvatusviise, ei tähenda see siiski, et vanavanemad võiksid endale kõike lubada. On asju, mida lastega rääkides ei ole ilus ega kasulik öelda.
„Ärme räägime sellest emmele ja issile.“
„Las see jääb meie väikseks saladuseks.“
See võib kõlada vanaema meelest süütult – ta annab lapsele kommi, ehkki
vanem on keelanud. Vanaema arvab, et see loob nende vahel erilise sideme,
kuid lapse peas võib see tekitada hoopis segadust:
miks ma seda emale või isale öelda ei tohi?
Selline saladus võib panna lapse tundma süüd või ebakindlust.
„Sinu emme (või issi) oli sinu vanuses palju parem laps.“
Erinevaid põlvkondi ei tohiks omavahel võrrelda. See tekitab lapses alaväärsustunnet. Iga laps on erinev ja omamoodi. Võrdlemine vähendab lapse eneseusku – parem on näha ja tunnustada seda, mis lapses head on.
„Mis sa nutad? Suured poisid (tüdrukud) ei nuta.“
See õpetab last oma tundeid tagasi hoidma. Tänapäeval teame, kui oluline on lasta lapsel oma emotsioone turvaliselt väljendada. Kui laps peab vanemate või vanavanemate ees oma tundeid varjama, siis kus ta saab olla tema ise?
„Paks laps, ilus laps… Kuidas sa küll nii palju sööd?“
Kõik kehakaalu ja välimust puudutavad märkused võivad lapse enesehinnangut sügavalt kahjustada – isegi siis, kui seda ei öelda halvas mõttes. Keha kohta käivad kommentaarid võivad jääda lapse mällu kogu eluks. Parem on last julgustada ja toetada, mitte tema keha üle nalja teha.
„Sinust saab kord samasugune mees nagu su isa!“
Stereotüübid ja templid, mida vanasti palju kasutati, ei ole tänapäeval enam kohased. Lapsed peaksid saama ise valida oma teed, huvisid ja iseloomu. Julgustamine toimib alati paremini kui piirav ennustus.
„Mis sa jonnid!“
Võib-olla vajab laps lihtsalt aega uue keskkonna või uute inimestega harjumiseks. Selle asemel, et teda kritiseerida või öelda, et ta on ära hellitatud, võiks talle rahulikult selgitada kodukorda ja käitumisreegleid. Lapse sildistamine ei aita kunagi.
„Tule tee vanaemale kalli.“
Vanavanemad armastavad lapselapsi hellitada, kuid kallistusi ega musi ei tohi nõuda jõuga. See võib last ehmatada ja muuta ta vanavanemate ees ettevaatlikuks. Parem on pakkuda kallistust ja lasta lapsel ise otsustada, kas ta soovib seda või mitte.
„Su vanemad ei tea ise ka midagi, nad teevad valesti.“
Sellised laused seavad lapsevanemate autoriteedi kahtluse alla ja panevad lapses idanema ebakindluse. Isegi kui vanavanemale mõni kasvatusviis ei meeldi, ei tohiks seda laste ees arutada. Parem on rääkida sellest vanematega omavahel. Ajad muutuvad ja kasvatusviisid muutuvad nendega koos.
Kommentaare ei ole