Mida sina arvad pensioniea nihutamisest vanemasse ikka. Kas sinu arvates on mõeldav jääda pensionile alles 70-aastaselt?

Viimasel ajal on palju aruteluks olnud: kui kaua peaks inimene tegelikult töötama? Taanis on otsustatud, et pensioniiga k...

Viimasel ajal on palju aruteluks olnud: kui kaua peaks inimene tegelikult töötama? Taanis on otsustatud, et pensioniiga kasvab järk-järgult ja 2040. aastaks ulatub see 70 eluaastani. Meil on sihiks seatud 65, kuid arutelu ei kao: kuidas hoida pensionisüsteem tugev, samal ajal inimeste tervist ja elukvaliteeti väärtustades?

 

Miks pensioniiga üldse kerkib?

• Pikem ja tervem eluiga. See on hea uudis, kuid tähendab ka, et peame ka tööl käima kauem – vastasel juhul läheb ülalpeetavate ja maksumaksjate suhe tasakaalust välja.
• Madal sündimus. Tööealisi on vähem, pensionäre rohkem. Ilma piisava maksutuluta on pensionisüsteem pideva surve all.
• Majanduse tegelikkus. Pensionifondid ei loo väärtust vaakumis – vaja on kasumlikke ettevõtteid ja inimesi, kes neid veavad. Kui tööealisi napib, kannatab ka fondide tootlus.

Taani näide: sammud 70 eluaastani

Taanis võeti 2025. aasta mais vastu seadus, mis nihutab pensioniiga järk-järgult ülespoole. Praegu on see 67, kuid uuendatud süsteem – mida vaadatakse üle iga viie aasta järel ja mis on seotud oodatava eluea muutusega – toob kaasa järgmised etapid:

• 68 eluaastat aastal 2030,
• 69 eluaastat aastal 2035,
• 70 eluaastat aastal 2040.

Uus kord puudutab kõiki, kes on sündinud pärast 31. detsembrit 1970. Teisisõnu, see põlvkond ja nooremad jõuavad pensioniikka alles siis, kui nad on vähemalt 70.

Kuidas meil: mis on otsustatud ja mis võib ees oodata?

Meil on pensioniea sihiks 65 ning vajalikud sammud on juba tehtud. Edasine pensioniea tõstmine ei ole lähiaastatel päevakorras – lõpliku otsuse langetab iga riik ise. Pilt on siiski sama, mis mujal Euroopas: pikem eluiga ja madal sündimus hoiavad süsteemi surve all.

Lahendusi otsides räägitakse tihti kolmest põhisuunast: töökorralduse ja tehnoloogia (sh automatiseerimise) areng, mõistlik sisseränne ning parem tervis, mis lubab soovi korral kauem töötada. Ent ükski neist ei toimi üksi – vaja on läbimõeldud kombinatsiooni.

Mida see tähendab päriselus?

• Paindlik pension. Võimalus võtta osa pensionist varem ja jätkata osalise koormusega tööd, et sissetulek ei kukuks ja kogemused ei läheks kaotsi.
• Kohandatud töökohad. Töötervis, ergonoomika ja tempo – eriti füüsilistes ametites – peavad toetama vanemaealiste püsivust tööturul.
• Elukestev õpe. Oskuste uuendamine ja ümberõpe aitavad ka 50+ töötajatel püsida nõutud ametites ja paremal palgatasemel.
• Pereloome ajastus. Meie bioloogia ei muutu: kui soovime kunagi nautida vanaema-vanaisa rolli, tuleb lapsed saada pigem nooremalt; tööiga saab seejärel paindlikult kujundada.

Plussid ja miinused lühidalt

Plussid: pensionisüsteemi jätkusuutlikkus, suurem maksutulu, pikema ja tervema elu parem ärakasutamine.

Miinused: füüsiliselt rasketel ametitel on 70. eluaastani töötamine keeruline; töövõime erineb; ebavõrdsuse risk kasvab, kui paindlikke lahendusi ei pakuta.

Kokkuvõte

Taani liigub 70-aastase pensioniea suunas, meil hoitakse kurssi 65 peal. Küsimus ei ole ainult numbris, vaid selles, milliste sammudega teha süsteem õiglasemaks ja toimivamaks. Paindlik pension, tervist hoidvad töökohad ja toimiv elukestev õpe on võtmed, mis aitavad pikema eluea hüved päriselt ära kasutada.

Korduma kippuvad küsimused

Kas 70-aastane pensioniiga tähendab, et kõik peavad nii kaua töötama?

Ei. Enamasti jäävad alles erandid, paindlikud skeemid ja üleminekuperioodid. Samuti on lahenduseks osaline pension koos osalise töökoormusega.

Mis saab neist, kes tervise tõttu ei saa kauem töötada?

Võtmesõnad on töövõime hindamine, kohandatud töökohad, rehabilitatsioon ning vajadusel varasem või osaline pension.

Kuidas mõjutab pikem tööiga tööandjaid?

Tööandjad võidavad kogemuse hoidmisest, kuid peavad investeerima töötervishoidu, paindlikesse graafikutesse ning oskuste täiendamisse.