{ads}

HIDE

Viimased

latest

Naine palub abi : "Mida teha sellise mehega, kes kogu aeg valetab?"

foto : pexels / Pixabay     "Ma olen nüüdseks juba kol...

foto : pexels / Pixabay

 

 

"Ma olen nüüdseks juba kolm aastat üksi olnud peale ühte väga valusat lahkuminekut, mis jättis minusse tugeva jälje. Ma arvasin ise, et ei saa kunagi sellest üle. See oli tõesti väga raske aeg minu elus. Aga ma sukeldusin oma töösse peale seda, see aitas mõtteid mujale viia. Käisin palju tuttavatega läbi. Ma ei otsinud kedagi spetsiaalselt, ei tahtnud ise, ma tundsin, et ei olnud selleks valmis. Liiga löödud olin. Ei tahtnud teist korda haiget saada. Eelmise aasta detsembris aga tegin konto ühte suhtlusportaali. Seal kohtusingi ühe mehega, kes oli lahutatud ja kahe lapse isaga. Alguses ma mõtlesin küll mitte suhelda lahutatud meestega, aga ma mõtlesin, et no las olla, elame-näeme. Suhtlesime siis nii mitu kuud enne, kui otsustasime kokku saada. See oli siis, kui ma oma Itaalia-reisilt olin just tagasi jõudnud. Saime siis kokku. Ta meeldis mulle kohe, hästi tore mees, meeldiv selline. 

 

 

Ma ise ka ei uskunud, et no tõesti, üks asi on pildi pealt näha inimest, teine asi on päriselt kokku saada ja rääkida silmast silma. Meil kohe jutt läks, nii palju oli rääkida. Isegi võimalikest tulevikuplaanidest sai juttu tehtud. Minu jaoks oli see täiesti uus asi rääkida tulevikust ja teha plaane mõne mehega, sest mu eks tegi alati oma plaanid üksi ega küsinud minu arvamust. Teist korda siis kohtusime uuesti ja jälle ma tundsin, et nii tore mees, kuidas see küll võimalik on, et ta ikka veel vaba on! Siis kohtusime kolmandat korda ja otsustasime, et veedame sõbrapäeva koos. Kaks nädalat enne sõbrapäeva siis küsis ta minu käest, et mida ma sõbrapäevaks sooviksin, tema tahab mulle kingitust teha. Ma vastasin, et midagi ei taha, aga ta käis peale. Et tema jaoks on see tähtis. Ma siis ütlesin, et lilledest täitsa piisab. Sõbrapäeval ta siis teatab, et ta tellis mulle lillekimbu, järgmisel päeval saab kätte. Ma ei ütelnud küll midagi, aga imelik nagu tundus. Järgmisel päeval küsisin siis, et no kuhu su kimp siis jäi, mille peale ta hakkas midagi segast rääkima, mingit täielikku jama ühesõnaga. Ma ütlesin siis, et mul ei ole vaja mingeid lilli, et sellest täitsa piisas, et me olime koos sõbrapäeval. Tegelikult tuligi välja, et tal rahaga kitsas ja sellepärast valetas.



Siis ta tahtis mind oma tütrega kokku viia aga mingil põhjusel jäi sel korral kohtumine ära. Teisel korral ta pakkus välja, et teeme videokõne, et ta tutvustab mulle oma tütart. Lubas päeva jooksul helistada - ei helistanud. Jällegi oli tal mingi hea vabandus olemas. Õhtul ta isegi ei võtnud telefoni vastu. Lihtsalt kadus ära.

Järgmisel hommikul ta ütles, et on tütrega erakorralises, saatis isegi pildi palatist. Ainult, et pilt oli internetist võetud. Ma ütlesin talle seda, aga ta solvus, et ma ei usu teda. Ta palus, et ma annaks talle veel ühe võimaluse. Mina muidugi nii hea südamega ja olin nõus. Peale seda aga muutus ta veelgi imelikumaks : iga kord, kui helistas, hakkas rääkima oma rahaprobleemidest. Kuidagi vastik oli, üldse ta oli kibestunud ja pettunud millegipärast. Ta oli nagu kade, et ma teenin temast paremini ja tulen oma eluga toime ja et tal ei saa mulle midagi pakkuda ja et ta on üldse selline mõttetu mees. Ühel hetkel ma käratasin siis talle peale, et aitab nüüd küll sellest halast, et lõpetame selle pulli ära. 

 

 

Tema aga jälle hakkas nutma, et ta elul pole mõtet ja ta lubab, et muudab ennast. Saime uuesti kokku ka ühe korra, meil oli väga tore koos olla. Ainult, et järgmisel päeval peale seda kohtumist mulle tundus, et ta hoidis nagu eemale. Muutus täiesti. Tema sõnumitest kadusid nii südamed, kui kallikesed ja musikesed, ta ei helistanud lõunapausi ajal, kuigi oli lubanud. Õhtul ka ei kirjutanud ehkki seni oli iga õhtu saatnud sõnumi. Ma hakkasin muidugi mõtlema igasugustele asjadele. Kusjuures mõte, et ta on oma endise naisega koos, käis jälle peast läbi. Aga ma ei teadnud ju temast mitte midagi. 

Sellepärast ma kirjutasingi talle, et ta rahustaks mind maha ja ütleks, et ma muretsen ilmaasjata. Ma ise mõtlen, et olen temaga vist sellepärast, et ma igatsen nii väga oma eksi taga. Ta on nagu lohutussuhe mul praegu. Ma ise ka ei tea, miks ma temaga jään, kui ta nii mõttetu on ja kogu aeg valetab. Samas mulle meeldib temaga koos olla, me sobime hästi, kui ta nii palju ei valetaks. Ma ei tea, mida teie sellisest mehest arvate, on see ikka normaalne või peaksin ma selle suhte ära lõpetama? "

Kommentaare ei ole