foto : unsplash / Jeremy Cai Mida rohkem aastad läheva...
|
|
foto : unsplash / Jeremy Cai |
Mida rohkem aastad lähevad ja mida vanemaks inimene saab, seda suuremaks muutub lõhe tema tõelise vanuse ja selle vanuse vahel, kuidas ta ennast ise tunneb. Tegemist on subjektiivse vanusega, millel on tegelikult suur mõju tema valikute juures.
Oletame, et sa oled saanud just 60-aastaseks aga tunned nagu oleksid 10 aastat noorem. Aeg küll möödub aga sa ei näe ennast vananemas. Sa tunned ennast palju nooremana oma vanusest. Tegemist on täiesti normaalse tundega, mis on paljudele tuttav. Tegemist on subjektiivse vanusega, millest palju pole räägitud aga mis on ometi huvi pakkuv selles mõttes, et see võib meil aidata paremini ennast mõista, paremini elada ja samuti paremini leppida aja möödumisega.
Miks me ikkagi tunneme ennast palju noorematena, kui me seda tegelikultoleme? Mis on üldse subjektiivne vanus?
Kui enne 30ndaid eluaastaid on kõik suhteline, mis puudutab vanust, siis peale 30ndaid eluaastaid hakkab inimene rohkem märkama aja möödumist ja oma tõelist vanust. Sellest vanusest hakkabki tekkima lõhe, mis aastate möödudes muutub ainult suuremaks. Näiteks 40 aastane inimene võib tunda ennast natuke nooremana oma tõelisest vanusest, 50 aastane inimene aga palju nooremana.
Subjektiivne vanus on aga väga suhteline, sest arvesse tuleb võtta erinevate maade kultuure, inimese haridustaset ja sugu. Inimesed, kelle tervis on hea, kes on oma elus palju ära jõudnud teha, tunnevad end paremas vormis ja seega noorematena oma tõelisest vanusest, kui need, kelle elu ei ole olnud nii kerge.
Tegemist on suhteliselt uue mõistega, sest varem peeti tähtsaks ainult kronoloogilist vanust : vanus, mil jõuti kooliikka, abiellumise ikka, laste saamise ikka ja pensionile jäämise ikka. Viimastel kümnenditel on inimesed aga rohkem hakanud keskenduma oma isiklike soovide ja unistuste elluviimisele, oma püüdlustele ja igatsustele.
Näiteks 50ndate eluaastate ringis hakkab inimene mõtlema nii, et ta on jõudnud nüüd sellesse vanusesse, et tal tuleb midagi oma elus muuta, kui ta tahab üldse midagi veel ära teha. Tänapäeva 50-60. aastased hakkavad nüüd tegelema asjadega, millega tegeleti vanasti 30-aastaselt. Sellest tulebki mõiste subjektiivne vanus, kuna igas vanuses on kõik võimalik.
Ent tuleb ka selliseid hetki ette, kui subjektiivne vanus jõuab kronoloogilisele vanusele järele või isegi jõuab sellest mööda. Inimene võib sellisel puhul tunda ennast palju vanemana, kui ta seda tegelikult on. Näiteks siis, kui ta elus on olnud traumeerivaid sündmusi nagu lein, lahutus, õnnetus või haigus võivad olla põhjuseks, miks inimene paistab vanem välja.
Ent seda on võimalik muuta. Kui inimene muudab oma mõtteid paremaks, muutub sümpaatsemaks, enesekindlamaks, näeb ta ka noorem välja. Näiteks kui 80-aastane inimene peaks armuma, tunneb ta ennast palju nooremana ja võib tunda oma hinges nagu oleks ta 20-aastane.
Üldiselt tunnevadki meie ajal inimesed ennast palju nooremana oma tõelisest vanusest. Tegemist on ka kartusega vananemise ees, mis paneb inimesi varju otsima nooruse pettekujutlusest. Tegemist on oma tõelise vanuse eitamisega. Teaduslikud uuringud on näidanud, et meie suhtumine ajasse on samuti muutunud. Mida vanemaks me saame, seda kiiremini tundub, et aeg läheb. Ka selle tõttu tunneb inimene ennast nooremana oma tõelisest vanusest, kui 60-aastane inimene tunneb nagu oleks ta alles eile saanud 50, sest viimased kümme aasta on läinud märkamatult ruttu.
Subjektiivne vanus mõjutab ka karjääri. Kui inimene tunneb korraga ennast liiga vanana, võib karjääri muutus aidata tal tunda ennast nooremana. Ta saab energiat juurde, sest see stimuleerib teda. Kui inimene tunneb ennast nooremana, on ta muutusteks ja arenguks valmis.
Kui inimene tunneb ennast vanemana, vajab ta oma harjumuspärast ja perekeskset elu. Seega võib subjektiivne vanus mõjutada ka isiklikke valikuid. 40ndates eluaastates võib subjektiivne vanus tekitada soovi lapse saamise peale.
Miks aga vanus paneb meid nii palju pead murdma? Tavaliselt on juubelid tähtsamad verstapostid inimese elus, mis panevad teda mõistma aastate möödumist. Inimene tunneb ennast noorena oma peas ega näe aja möödumist. Korraga aga saab ta 40-aastaseks, mis tuletab talle meelde tema tõelist vanust ja samuti seda, et tal on sama palju jäänud elada.
Mida aga teha, kui see paneb meid muretsema? Kõige tähtsam on see, et elul oleks mõte. Selleks võib olla töö, raha, kodu, reis ümber maailma või lapsed.
Inimene võib igas vanuses kogeda uusi asju. Samas jälle on igal aastal
vähem neid asju, mida on võimalik teha. Tähtis on üle vaadata oma soovid.
Seda saab teha läbi isikliku või vaimse arengu, teraapia, kirjutamise või
muu sellise. Kindlasti aga ei tohiks varjata oma vanust selleks, et sellega
paremini harjuda.
Kommentaare ei ole