foto : pixabay / Anemone123 Kurbus ja pettumus juba ...
|
|
foto : pixabay / Anemone123 |
Kurbus ja pettumus juba kord on osad meie elust. See on normaalne, kui inimene tunneb suuremat kurbust ja meeleheidet peale lähedase inimese surma või mõnda muud rasket katsumust. See võib olla ka märk depressioonist, mis vajab ravi. Kuidas teada saada, kas tegemist on depressiooni või mööduva kurbusega?
Depressioon on meeleolu langus, psüühikahäire, mis hõlmab enda alla mitut erinevat sümptomit. Kui depressioon on muutunud juba patoloogiliseks, kaasnevad sellega episoodilised kindlate sümptomitega depressioonihood. Tegemist ei ole mööduva meeleolulanguse ja masendusega, kui sümptomid on igapäevased või peaaegu igapäevased ja on kestnud vähemalt kaks nädalat. Sellisel puhul hakkavad sümptomid mõjutama inimese suhteid ja pereelu.
Depressiooni sümptomeid ei maksa segi ajada masenduse ja meeleolulangusega. Sageli on depressiivse inimese seisund suurel määral alahinnatud nende lähedaste ja isegi nende endi poolt.
Depressioonil on mitu erinevat vormi :
- Hooajaline depressioon
- Krooniline depressioon
- Sünnitusjärgne depressioon
- Varjatud depressioon
- Tugev depressioon jne.
Depressioon võib puudutada eakaid, lapsi, teismelisi ja noori emasid. Praktika on näidanud, et depressioon puudutab kõiki inimesi sõltumata vanusest. Meeleolulangusega kaasneb suurem väsimus ja kurnatus ning püsiv kurbus - kõik need märgid viitavad depressioonile.
Suur kurbus on märk depressioonist
Esimene märk, mis viitab depressioonile, on suur kurbus, mis põhjustab väljakannatamatut valu, millest on raske aru saada ja mis tõmbab sind endasse ilma, et inimene sinna ise midagi parata saaks.
Sellega võivad kaasneda seletamatut ja põhjuseta nutuhood, meeleheide, tunne, et kõik on valesti, kõik on halvasti ja mitte midagi head enam ei juhtugi.
Kõikidel inimestel tuleb kurbusehooge ette, sest kõik päevad ei ole rõõmupäevad. Tavaliselt läheb halb tuju aga üle, välja arvatud nende puhul, kes kannatavad depressiooni all. Sest depressioonis inimene sulgub oma kurbusesse (kohe hommikul ärgates), millest ta välja enam ei saa.
Depressioonist ja sellega kaasnevast kurbusest ei saa vabaneda tänu lähedaste lohutustele ja hoolitsusele. Normaalset kurbusehoogu on võimalik leevendada tänu teiste toetusele. Depressioon on aga nii tugev, et sellest on võimalik välja tulla ainult tänu ravile (ravimid ja psühhoteraapia) ja ainult peale seda on inimene võimeline võtma kinni abikäest, mis talle ulatatakse.
Huvikaotus
Normaalsel ajal võib inimene tunda ennast mõnikord masenduses töö juures, mõteldes selle peale, et ta tahaks olla hoopis kusagil mujal jne. Meil kõigil on selliseid perioode ette tulnud, kui tahaks hirmsasti midagi oma elus muuta. Depressioonis olev inimene aga isegi ei taha enam midagi muud.
Ta on kaotanud huvi absoluutselt kõige vastu ja seda sõltumata valdkonnast. Igapäevase elu väikesed rõõmud (muusika kuulamine, sõpradega suhtlemine, raamatu lugemine) on kaotanud oma huvi ja tähtsuse.
Kõik tundub mõttetu. Elu on kaotanud oma mõtte ja värvi. Selle sümptomiga võivad kaasneda enesetapu mõtted.
Kurnatus
Püsiv väsimus ilma mingi põhjuseta on see, mida depressioonis olev inimene tunneb kogu aeg, sellega kaasnevad energiapuudus ja jõuetus, mida ei aita taastada ei söömine ega puhkamine.
Aeglasem eluviis
Depressiooni all kannataval inimesel on vaja rohkem aega, et teha oma igapäevaseid toimetusi. Ta tunneb suuremat väsimust, ei räägi, tal ei ole tahtmist teha mitte midagi, mida ta enne tegi või suhelda teiste inimestega.
Tal on tunne, et ta ei tea enam, kuidas ta peab käituma või mida ta peab tegema. Tal on tunne, et ta ei ole teistega samal lainel nagu kõik teised elaksid hoopis teises rütmis, kui tema.
Keskendumishäired
Depressiooni all kannatav inimene kannatab intellektuaalse väsimuse all, millega kaasnevad keskendumishäired, tähelepanuhäired ja mäluprobleemid (mälulüngad jne).
Ta isegi mõtleb aeglasemalt, tal on raske mõtelda või ennast väljendada. Mõned depressiooni all kannatavad inimesed on hakanud kahtlustama isegi Alzheimeri tõbe, tegelikult on aga nende "vale" mälulünkade taga varjul depressioon.
Uneprobleemid
Depressiooni puhul on uni häiritud.
Inimene ei maga hästi, uni on halva kvaliteediga, kergem, lühem ja inimene ei puhka ennast välja.
Inimene võib kannatada ka unetuse all depressiooni puhul.
Hommikul ärkab ta vara ega suuda enam uinuda.
Teistel puhkudel tunneb inimene jälle suuremat vajadust magamise järele (soov kogu aeg ainult magada).
Libiidolangus
Depressioon mõjutab ka seksuaalset elu. Seksuaalne iha ja nauding kaovad või vähenevad depressiooniga. Vahekorras olemine muutub raskemaks. Tema kaaslasel tekib selle tõttu tunne nagu oleks ta üksi ja kõrvale heidetud, sellega kaasnevad paratamatult pinged paarisuhtes.
Enesehinnang, süütunne ja depressioon
Ka enese alaväärtustamine on märk depressioonist. Inimesel tekib tunne nagu ei oleks ta enam midagi väärt, tal kaob kogu enesehinnang. Ta leiab, et ta on mõttetu ja keegi ei vaja teda. Selline tunne võib tekkida töö juures ja mõjutada ka pereelu, sest depressiooni all kannatav inimene arvab, et ta ei ole mitte midagi väärt, et teised ei armasta teda.
Selle tundega võivad kaasneda mahajäetuse tunne; tunne, et sind pole enam vaja; üksilduse tunne ja arvamus, et keegi ei armasta sind, et sul pole teistele enam midagi öelda, mis võiks neid huvitada, et sa oled väärtusetu.
Depressiooni all kannatav inimene analüüsib oma elu sündmusi ja teiste inimeste arvamusi läbi negatiivse ja pessimistliku prisma.
Isulangus
Depressiooniga kaasnevad füüsilised märgid. Söögiisu langus. Toidu valmistamisest saab koormav tegevus, inimene sööb ebaregulaarsetel kellaaegadel, mitte korrapäraselt ning nii nagu juhtub. Selle tõttu hakkab kehakaal langema.
Mõnikord hakkab inimene aga rohkem sööma ja näksima, selle tõttu võtab ta jälle kaalus juurde.
Somaatilised häired
Depressioon ei toimu ainult peas, sellega kaasnevad ka füüsilised sümptomid. Nagu enne sai mainitud, kaasnevad depressiooniga söögiisu langus, unehäired ja väsimus ent on ka teisi sümptomeid, mis viitavad depressioonile.
- Peavalud
- Liigestevalud
- Seedeprobleemid
Kuidas teada saada, kas sul on depressioon?
Ise on väga raske depressiooni diagnoosida, sellepärast on vaja spetsialisti nõu. Mõned märgid (püsivad, mitte mööduvad) siiski viitavad depressioonile :
- Imelik väsimus
- Suurem ja kestev kurbus
- Rõõmu puudus
- Huvipuudus
- Enese alaväärtustamine
- Tunne nagu sa oleksid mõttetu ja kasutu
- Uneprobbleemid
- Isulangus
- Mustad mõtted
- Raskematel puhkudel enesetapu mõtted
Mida teha, kui sa kahtlustad endal depressiooni?
Kui sa arvad, et sul võib olla depressioon, siis ära jää üksi ja otsi arsti abi. Ainult spetsialist võib panna kindla diagnoosi ja sind aidata kõige paremal viisil.
Räägi sellest, mida sa tunned oma lähedastele, kui keegi tahab sind aidata, siis ära keeldu. Üksindus ja enesesse sulgumine ei aita sind kuidagi.
Kommentaare ei ole