Foto : unsplash / Damir Spanic Kes ei tahaks minna õhtul magama, uinuda paari minuti jooksul ja ärgata hommikul energiat täis. Ainult, et ...
 |
| Foto : unsplash / Damir Spanic |
Kes ei tahaks minna õhtul magama, uinuda paari minuti jooksul ja ärgata hommikul energiat täis. Ainult, et alati see ei lähe nii. Mõnikord võime me magama heita aga uni kohe kuidagi ei tule. Ja siis ei jäägi muudu üle, kui vaadata hilisööni telekat (ja imestada, kui magamajäämine veelgi raskem on). Lisaks kõigele on unevajadus kõikidel erinev, on inimesi, kellele piisab täiesti 5 tunnist ööunest, teised aga magavad 8 tundi jutti.
Mis kell tuleks ideaalselt magama heita?
Kõige parem oleks kuulata oma keha. Keha funktsioneerib aga bioloogilise rütmi järgi. Kui sa oled väsinud, siis on parem ikkagi magama heita. Veelgi parem oleks aga heita igal õhtul magama õigel kellaajal ja see õige kellaaeg oleks mitte liiga vara ega mitte liiga hilja. Kindlasti tuleks ka sellest kellaajast kinni pidada selleks, et terveks jääda.
Briti teadlased uurisid 88 026 inimese uneharjumusi, võttes arvesse nende vanuse, soo, ööune pikkuse, uneprobleemid, kehamassi indeksi, diabeedi, vererõhu, kolesteroolitaseme ja ühiskondliku positsiooni. Ja nad järeldasid, et liiga hiline või varajane magama heitmine võib häirida bioloogilist kella ning põhjustada südame-veresoonkonna haiguste teket.
Selle uurimistöö tulemused avaldati teaduslikus ajakirjas European Heart Journal - Digital Health, milles kirjutati, et nendel inimestel, kes heitsid regulaarselt magama kella 22 - 23 vahel, on väiksem risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse.
Nendel, kes heidavad magama kella 23 - 24 vahel, on haigestumise risk 12%, need aga, kellel on harjumus heita magama peale südaööd, on haigestumise risk südamehaigustesse 25%. Sama kehtib ka nende kohta, kes heidavad liiga vara magama ehk siis enne kella kümmet õhtul.
.jpg)
Kommentaare ei ole