Magneesiumit sisaldavad toiduained, mis aitavad vähendada depressiooni, ärevushäireid ja südamehaiguseid

Kui sa tunned sageli väsimust, oled liiga närviline, magad halvasti ja sul esineb jalakrampe, siis võib olla on põhjus selles, et sul o...

Kui sa tunned sageli väsimust, oled liiga närviline, magad halvasti ja sul esineb jalakrampe, siis võib olla on põhjus selles, et sul on magneesiumipuudus?

Magneesium on korralikuks funktsioneerimiseks vajalik mineraalaine, mis reguleerib paljusid füsiloogilisi ja biokeemilisi protsesse. Magneesiumi vajavad tegevuseks üle 300 ensüümi. Inimese kehas asub magneesium peamiselt luudes ja lihastes. Samuti on magneesiumi vaja südamelihaste töö toetamiseks ja vereringe reguleerimiseks. 


Magneesiumipuudus võib tekitada mitmeid erinevaid haigusi, näiteks seostatakse seda suurenenud südamehaiguste riskiga, samuti ka ainevahetushäiretega.

Magneesiumi vajadus on aga igal inimesel erinev ja see sõltub suurel määral inimese eluviisist ja vanusest.

Magneesiumipuudus on aga laialt levinud ja selle all kannatab ligi 80% täiskasvanutest. 




Magneesiumil on oluline roll energia tootmise ja närvisüsteemi juures, täpsemalt öeldes serotoniini (õnnehormoon) vabastamise juures. Tegemist on hormooniga, mis alandab impulsiivsust, ärritatavust, stressi ja depressiooni. Lisaks sellele on magneesium oluline stressi alandamise ja unehäirete korral, samuti parandab ta õppimist ja mälu. Magneesium aitab ka võidelda kehalise ja vaimse väsimuse vastu ning toetab luude tervist. Aga see pole veel kõik, magneesium aitab ka kehal puhastuda, sünteesides glutatiooni, tegemist on antioksüdandiga, mis aitab vähendada vabade radikaalide teket ja puhastab organismi mürkainetest. Lisaks sellele on see mineraalaine vajalik mitokondrite optimeerimiseks, tegemist on keha jõu- ehk energiajaamadega, mis on olulised rakkude normaalseks funktsioneerimiseks ja seega ka vähi ennetamiseks. Magneesium aitab hoida luid tervena, sest ta osaleb luurakkude ehituses ning ennetab seega luumurde ja osteoporoosi. Magneesium omab ka südant kaitsvat toimet, sest ta toetab südant vere pumpamisel. Regulaarselt magneesiumi tarbides vähendad sa südamehaiguste riski ning tõstad hea kolesterooli taset.



Magneesiumipuuduse all kannatavad paljud inimesed tänu toidule, mille kaudu me saame vähem organismile vajalikke mineraale ja vitamiine kätte. Samuti on ohustatud sportlased, sest magneesium kaob kehast läbi higistamise. 

Magneesiumipuudusele võib viidata südamerütmi häireid, vererõhu tõus, neerukivid, unetus, närvilisus.

Päevane magneesiumivajadus sõltub vanusest:

Lastel

1 - 3 a. : 80 mg / päevas

4 - 8 a. : 130 mg / päevas

9 - 13 a. : 240 mg / päevas


Naistel

14 - 18 a. : 360mg / päevas

19 - 30 a. :  300mg / päevas

31 ja vanem : 320mg / päevas

Meestel 

14 - 18 a. : 410mg / päevas

19 - 30 a. : 400mg / päevas

31 ja vanem : 420 mg / päevas


Magneesiumi on võimalik saada läbi toidu ent see oleneb suurel määral ka toidu kuumutamisviisist, mis vähendab toiduainetes sisalduvaid vitamiine ja mineraalaineid. Sellepärast tuleks eelistada aurutamist ja süüa rohkem magneesiumit sisaldavaid toiduaineid. 

Toidud, mis sisaldavad palju magneesiumi

• Brokoli

• Spinat 

• Kama

• Avokaado

• Suvekõrvits

• Rasvane kala

• Pähklid

• Seemned

• Täisteratooted

• Sojatooted

• Läätsed, herned

• Banaanid