Psühholoogide sõnul on üks märk, mis võib üsna hästi ennustada, kas suhe liigub lahutuse poole 16.08.2026, ...
Psühholoogide sõnul on üks märk, mis võib üsna hästi ennustada, kas suhe liigub lahutuse poole
Kristi
Kodused lood autor
.png)
|
| foto : Canva |
Tänapäeval lõpeb väga suur osa abieludest lahutusega ning põhjuseid, miks paarid lahku lähevad, võib olla palju.
Puudulik suhtlemine.
Läheduse kadumine.
Korduvad tülid.
Usalduse murdumine.
Kõigi nende probleemidega on vähemalt mingil määral võimalik tegeleda.
Psühholoogide töödes on aga üks suhtemuster, mida peetakse eriti ohtlikuks: põlgus.
See ei tähenda lihtsalt seda, et partnerid on teineteise peale pahased.
Põlgus on midagi sügavamat.
Põlgus võib suhte seestpoolt ära süüa
Psühhoterapeutide sõnul on põlgus midagi enamat kui kriitika.
See võib väljenduda väga väikestes igapäevastes asjades:
- silmade pööritamises;
- demonstratiivses ohkamises;
- sarkastilistes märkustes;
- üleolevas kõneviisis;
- partneri pidevas katkestamises;
- tema üle naermises;
- võrdlemises endise partneriga;
- tundes, et teine inimene on sinust kuidagi „kehvem“.
Just see viimane on kõige olulisem.
Põlguse puhul ei öelda enam lihtsalt:
„Mulle ei meeldi see, mida sa tegid.“
Sõnum muutub hoopis selliseks:
„Sinus endas on midagi valesti.“
Ja see võib suhtele väga kiiresti hakata mõju avaldama.
Miks on põlgus nii ohtlik?
Põlgus ei teki alati ühe suure tüli tagajärjel.
Sageli hiilib see suhtesse aeglaselt.
Alguses võib olla üks terav märkus.
Siis silmade pööritamine.
Seejärel sarkasm.
Lõpuks muutub selline suhtlemisviis tavaliseks.
Selle taga võib olla kaua kogunenud pahameel, pettumus või viha.
Psühholoog Mark Travers on selgitanud, et põlgus annab partnerile sisuliselt edasi sõnumi:
„Mina olen sinust parem.“
Kui inimene tunneb pidevalt, et partner ei austa teda või vaatab talle ülevalt alla, võib lähedus üsna kiiresti kaduda.
Sest emotsionaalset turvatunnet on raske säilitada suhtes, kus üks inimene tunneb ennast pidevalt halvustatuna.
Kriitika ja põlgus pole päris sama asi
See erinevus on oluline.
Näiteks:
Kriitika:
„Mind häirib, et sa jätad kõik alati viimasele minutile.“
Põlgus:
„Sinuga ongi võimatu midagi planeerida. Sa oled lihtsalt lootusetu.“
Esimeses lauses kritiseeritakse käitumist.
Teises rünnatakse inimest ennast.
Kui selline suhtlemine muutub tavaliseks, võib suhe minna järjest kaitsvamaks ja külmemaks.
Üks ründab.
Teine tõmbub tagasi.
Siis ründab omakorda.
Ja lõpuks ei kuulata enam teineteist, vaid püütakse lihtsalt võita.
Kas põlgus tähendab automaatselt lahutust?
Mitte tingimata.
Psühholoogide uurimustes on põlgust peetud üheks kõige tugevamaks suhte halvenemise märgiks, kuid ükski märk ei tähenda, et lahutus oleks kindlasti vältimatu.
Oluline on see, kas paar märkab toimuvat ja kas mõlemad on valmis oma käitumist muutma.
Kui põlgus on muutunud suhte igapäevaseks osaks ja kumbki enam ei soovi teisega lugupidavalt suhelda, on olukord muidugi palju keerulisem.
Aga kui probleemile saadakse varakult jälile, võib suhtlemisviisi veel muuta.
Mis on põlguse vastand?
Üllatavat vastust siin pole.
See on austus.
Ja austus ei tähenda ainult suuri armastusavaldusi.
See sünnib väikestest igapäevastest asjadest.
Teise inimese ärakuulamisest.
„Aitäh“ ütlemisest.
Vabandamisest.
Partneri panuse märkamisest.
Sellest, et ei peeta arvestust, kumb on rohkem teinud.
Ja sellest, et ka väsinuna püütakse mitte muutuda tahtlikult teravaks.
Mõnikord tähendab austus ka seda, et võtad enda kanda natuke rohkem, sest tead, et teisel on parasjagu raske.
Tülis ei pea alati võitma
Paarisuhtes tekivad erimeelsused niikuinii.
Hea suhe ei tähenda seda, et kunagi ei vaielda.
Probleem tekib pigem siis, kui iga vaidlus muutub võistluseks:
Kes jäi peale?
Kes tõestas, et tal oli õigus?
Kes sai viimase sõna?
Psühholoogid rõhutavad, et paarisuhtes pole vaja iga tüli võita.
Mõnikord võib olla palju olulisem säilitada teineteise väärikus kui tõestada, et sinu argument oli parem.
Sa võid partneriga mitte nõustuda.
Sa võid olla pahane.
Sa võid isegi öelda, et tema käitumine tegi sulle haiget.
Aga seda saab teha ilma alandamise ja mõnitamiseta.
„Partneri valimine tähendab ka tema probleemide valimist“
See on üsna kainestav mõte.
Täiuslikku partnerit pole olemas.
Iga inimesega kaasnevad omad harjumused, nõrkused ja asjad, mis võivad sind vahel närvi ajada.
Seetõttu ei tähenda hea suhe seda, et probleemid kaovad.
Pigem tähendab see, et neid lahendatakse viisil, mis ei hävita vastastikust austust.
Enne kui loed üles kõik partneri vead, vaata korraks enda poole
Psühhoterapeudid soovitavad enne, kui kogu süü teisele panna või kohe paariteraapiat nõuda, korraks vaadata ka enda käitumist.
Küsi endalt:
Kas minuga on lihtne rääkida?
Kas ma kuulan?
Kas ma vabandan, kui olen eksinud?
Kas ma olen partneri suhtes lahke ka siis, kui olen väsinud?
Kas ma räägin temaga nii, nagu tahaksin, et tema minuga räägiks?
Kas ma näitan talle, et hindan teda?
See ei tähenda, et kõik suhteprobleemid oleksid sinu süü.
Aga oma osa aus vaatamine võib olla esimene samm, mida inimene päriselt kontrollida saab.
Kõige ohtlikum hetk pole alati suur tüli
Vahel ei ole suhte suurim ohumärk karjumine ega ukse paugutamine.
Palju kõnekam võib olla hetk, mil üks partner ütleb midagi ja teine lihtsalt pööritab silmi.
Kui austus asendub üleoleku ja põlgusega, hakkab suhe kaotama midagi väga olulist.
Sest armastus võib üle elada erimeelsusi.
Mõnikord isegi raskeid kriise.
Aga väga raske on jääda lähedaseks inimesega, kelle kohta oled hakanud sisimas mõtlema:
„Ma ei austa sind enam.“
Just seepärast võib kõige olulisem küsimus paarisuhtes olla mitte ainult:
„Kas me veel armastame teineteist?“
vaid ka:
„Kas me räägime teineteisega endiselt austusega?“
Kommentaare ei ole