Kas vanaema peab jõulud alati enda kodus korraldama? 24.08.2026, 17:15 ...

 

Kas vanaema peab jõulud alati enda kodus korraldama?

24.08.2026, 17:15

Kristi

Kodused lood autor

 

foto : Canva

 

Paljudes peredes on aastaid olnud nii, et jõulud peetakse vanaema juures. Tema teeb toidud, katab laua, koristab enne külaliste tulekut ja pärast nende lahkumist ning hoolitseb selle eest, et kõigil oleks hea olla.

Alguses võib see olla armas traditsioon.

Aga mis saab siis, kui vanaema enam ei jaksa?

Kas jõulude korraldamine peab jääma tema ülesandeks lihtsalt sellepärast, et nii on alati olnud?

 

 

Traditsioon võib märkamatult muutuda kohustuseks

Pere jaoks võib tunduda täiesti loomulik öelda: „Jõulud on ju alati vanaema juures olnud.“

Vanaema ise võib samuti aastaid kinnitada, et talle meeldib kõiki enda juurde kutsuda.

Aga selle taga võib olla palju rohkem tööd, kui külalised märkavad.

Enne jõule tuleb kodu korda teha, menüü läbi mõelda, toidud osta ja valmistada, laud katta ning sageli veel kingitused valmis panna. Kui külalised õhtul lahkuvad, ei kao nõud ja segadus iseenesest.

Kui inimene on 60-, 70- või 80-aastane, ei pruugi selline päev enam olla lihtsalt tore perepidu. See võib tähendada mitut päeva ettevalmistusi ja hiljem päris suurt väsimust.

 

 

„Aga talle ju meeldib seda teha“

See võibki olla tõsi.

Paljud vanaemad armastavad oma pere eest hoolitseda ning tunnevad rõõmu, kui lapsed ja lapselapsed tulevad kokku.

Kuid siin on oluline vahe: kas ta tahab seda teha või tunneb, et peab seda tegema?

Mõnikord ei ütle vanem inimene ise, et on väsinud. Ta ei taha teistele pettumust valmistada ega olla see, kelle pärast pikk traditsioon katkeb.

Ta võib öelda: „Küll ma hakkama saan.“

Aga see ei tähenda alati, et kõik peakski tema õlgadele jääma.

Vaata ka :  

„Ta on ju ikkagi minu laps” – kas pensionär peaks oma täiskasvanud lapsi rahaliselt aitama, kui endal jääb väheks?

 

Jõulud võiksid olla pidu ka vanaemale

Kui kogu pere koguneb ühe inimese koju, võiksid teised vähemalt osa koormusest enda peale võtta.

Üks toob salati, teine magustoidu, kolmas aitab lauda katta ning keegi võiks jääda pärast kööki koristama.

Veel lihtsam võimalus on korraldamist aastate kaupa vahetada.

Ühel aastal kogunetakse vanaema juurde, järgmisel mõne lapse koju ja kolmandal võib-olla hoopis kellegi teise juurde.

Traditsioon ei kao sellepärast, et aadress muutub.

Kõige olulisem osa jõuludest – koos olemine – jääb alles.

 

 

Mõnikord ootavad täiskasvanud lapsed endiselt, et ema hoolitseks kõige eest

Pere rollid võivad väga visalt püsida.

Lapsed võivad olla juba neljakümnesed või viiekümnesed, kuid ema juurde jõudes muutuvad nad mõnes mõttes taas lasteks. Nad istuvad lauda ja ootavad toitu, sest nii on see alati olnud.

Samas on ka ema aastatega vanemaks saanud.

See, mis oli talle 45-aastaselt lihtne, ei pruugi 75-aastaselt enam sugugi nii kerge olla.

Täiskasvanud laste ülesanne võiks mingil hetkel olla rollid ümber pöörata ja hakata rohkem hoolitsema selle inimese eest, kes on aastaid nende eest hoolitsenud.

Vaata ka :  

Põhjused, miks elu muutub pärast 40. eluaastat tegelikult veelgi ilusamaks

 

Aga mis siis, kui vanaema ei taha traditsioonist loobuda?

Ka seda tuleb austada.

Kui vanaema jaoks on jõululaua katmine aasta kõige oodatum sündmus ja ta tõesti naudib seda, pole põhjust talle seda rõõmu ära võtta.

Siis võiks pere lihtsalt küsida:

„Mida me saame teha, et sul oleks lihtsam?“

Vahel on vaja ainult seda, et keegi tooks poest rasked kotid, valmistaks ühe toidu või koristaks pärast pidu köögi.

Nii saab vanaema endiselt olla jõulude perenaine, kuid ta ei pea tegema kõike üksinda.

 

 

Kõige tähtsam küsimus ei ole, kelle kodus jõule peetakse

Olulisem on see, kas jõulud valmistavad rõõmu kõigile, kes laua ümber istuvad.

Kui üks inimene peab mitu päeva pingutama selleks, et ülejäänud saaksid mõned tunnid mõnusalt aega veeta, tasub pere traditsioonid üle vaadata.

Jõulude mõte ei peaks olema täiuslik laud ega see, et kõik toimub täpselt samamoodi nagu kakskümmend aastat tagasi.

Traditsioon võib muutuda ja ikkagi alles jääda.

Võib-olla ongi ühel hetkel kõige ilusam jõulukingitus vanaemale see, kui keegi ütleb:

„Sel aastal ära sina midagi tee. Tule lihtsalt meie juurde.“

 

 

Aga mida sina arvad?

Kas jõulud peaksid jääma sinna koju, kus neid on alati peetud, või peaksid täiskasvanud lapsed mingil hetkel korraldamise enda peale võtma?

Ja kui vanaema tahab endiselt jõule enda juures pidada – kas ülejäänud pere peaks vähemalt toiduvalmistamise ja koristamise omavahel ära jagama? ❤️