Kas lemmikloomad peaksid olema kohvikutes ja restoranides lubatud või peaksid söögikohad jääma loomavabaks?

  Kas lemmikloomad peaksid olema kohvikutes ja restoranides lubatud? Ühe inimese jaoks on koer pereliige, kes käib temaga peaaegu kõikjal k...

 

Kas lemmikloomad peaksid olema kohvikutes ja restoranides lubatud?

Ühe inimese jaoks on koer pereliige, kes käib temaga peaaegu kõikjal kaasas. Teise jaoks ei kuulu loom söögikohta, ükskõik kui hästi ta käitub.

 

foto : Canva

 

Just seetõttu tekitab lemmikloomade lubamine kohvikutesse ja restoranidesse nii palju vastakaid arvamusi.

Mõni tunneb rõõmu, kui näeb laua all rahulikult lebavat koera. Teine kaotab söögiisu juba siis, kui loom end raputab, haugatab või naaberlaua juurde nuusutama läheb. Lisaks tekivad küsimused hügieenist, allergiatest, hirmust ja sellest, kelle mugavus peaks avalikus söögikohas olema kõige tähtsam.

Kas lemmikloomadega inimesed peaksid saama oma kaaslase kõikjale kaasa võtta või peaks restoran jääma kohaks, kus loomad ei käi?

 

 

Paljude jaoks on lemmikloom päris pereliige

Koeraomanik ei pruugi oma looma näha lihtsalt lemmikuna, kes jääb koju ootama.

Koer võib olla:

• inimese igapäevane kaaslane;
• üksildase inimese kõige lähedasem sõber;
• vanema inimese turvatunne;
• pereliige, kes osaleb puhkusel ja väljasõitudel;
• loom, keda ei saa pikaks ajaks üksi jätta.

Kui inimene läheb jalutuskäigule, reisile või linnapäevale, tundub loomulik, et koer tuleb kaasa. Kui söögikoht lubab lemmikloomi, ei pea omanik valima, kas minna koju või jätta loom kuuma autosse.

Lemmikloomasõbralik kohvik võib anda inimesele rohkem vabadust ning pakkuda meeldivat peatuspaika ka neile, kes liiguvad palju koos koeraga.

 

 

Hästi kasvatatud koer võib olla märkamatu

Paljud koeraomanikud rõhutavad, et rahulik ja õpetatud loom ei sega kedagi.

Ta võib lebada vaikselt laua all, mitte haukuda, mitte liikuda teiste laudade vahel ega puudutada toitu. Mõnikord käitub selline koer tõepoolest rahulikumalt kui mõni valjult rääkiv või ringi jooksev inimene.

Seetõttu tundub loomaomanikule ebaõiglane, kui kõik koerad keelatakse mõne halvasti käituva looma pärast.

Tema arvates ei peaks küsimus olema selles, kas tegemist on loomaga, vaid selles, kas ta häirib teisi.

 

 

Kõik loomad ei käitu aga ühtemoodi

Probleem on selles, et iga omanik peab oma koera tavaliselt heaks ja sõbralikuks.

Tegelikkuses võib loom:

• haukuda teiste koerte peale;
• nuusutada võõraid inimesi;
• liikuda laua alt välja;
• raputada vett või pori;
• paluda toitu;
• tõmmata rihma;
• ehmatada last;
• ajada karvu;
• urineerida siseruumidesse;
• muutuda rahvarohkes kohas ärevaks.

Ka väga rahulik koer võib ootamatult reageerida, kui teine loom tuleb liiga lähedale või keegi astub talle sabale.

Restoranitöötajal on keeruline hakata ukse juures hindama, milline koer on piisavalt hästi kasvatatud ja milline mitte.

 

 

Hügieen on üks peamisi vastuväiteid

Paljude inimeste jaoks on söögikoht ja loomad lihtsalt halb kombinatsioon.

Neid häirivad:

• loomakarvad;
• märja koera lõhn;
• käppadega toodud mustus;
• looma raputamine;
• lakkumine;
• nuusutamine;
• mõte, et loom on olnud enne õues poris või prügi juures.

Isegi siis, kui koer kööki ei pääse ja toitu ei puuduta, võib tema kohalolek mõne inimese jaoks söögikoha puhtuse tunnet vähendada.

Söömine on tundlik tegevus. Kui inimene tunneb, et keskkond pole puhas, võib tal söögiisu kaduda ka siis, kui tegelikku ohtu pole.

 

 

Allergia ei ole lihtsalt ebameeldivus

Mõnel inimesel võivad loomakarvad põhjustada:

• aevastamist;
• silmade kipitust;
• nohu;
• köha;
• hingamisraskust;
• astmahoo süvenemist.

Sellisel juhul ei ole küsimus selles, kas inimene lihtsalt ei armasta koeri.

Kui kinnises ruumis on mitu looma, ei pruugi allergiline inimene seal üldse mugavalt viibida. Ta võib olla sunnitud lahkuma või loobuma kohast, mille eest ta samuti maksab.

Seetõttu leiavad paljud, et lemmikloomaomaniku soov oma koer kaasa võtta ei tohiks olla tähtsam teise inimese tervisest.

 

 

Mõned inimesed kardavad koeri

Koerasõbral on vahel raske mõista, kuidas keegi võib tema rahulikku lemmikut karta.

Ent hirm ei ole alati ratsionaalne. Inimesel võib olla varasem halb kogemus, lapsepõlvetrauma või lihtsalt tugev ebamugavus loomade läheduses.

Koer võib omaniku jaoks olla „täiesti ohutu”, kuid võõras inimene ei tea seda.

Eriti võib looma kohalolek häirida:

• väikeseid lapsi;
• eakaid inimesi;
• inimesi, keda on varem hammustatud;
• neid, kes pole loomadega harjunud.

Avalikus kohas peaks ka neil olema võimalik rahulikult istuda, ilma et nad peaksid pidevalt jälgima, kus loom liigub.

 

 

Kas koerad on suurem probleem kui lapsed?

Lemmikloomade lubamise arutelus tuuakse sageli võrdluseks lapsed.

Koeraomanikud ütlevad, et rahulik koer võib olla palju vähem häiriv kui laps, kes:

• jookseb laudade vahel;
• karjub;
• loobib toitu;
• puudutab teisi inimesi;
• nutab pikalt;
• lööb nõusid ümber.

See võrdlus tekitab omakorda uue vaidluse.

Laps on inimene ja ühiskonna loomulik osa. Samas ei tähenda see, et vanemad ei peaks tema käitumise eest vastutama.

Tegelikult on mõlema olukorra keskmes sama küsimus: kui palju tohivad ühe inimese kaaslased häirida teisi külastajaid?

 

 

Terrass ja siseruum ei pruugi olla sama asi

Paljud leiavad, et hea kompromiss oleks lubada lemmikloomi väliterrassile, kuid mitte siseruumi.

Õues:

• hajuvad lõhnad paremini;
• on rohkem ruumi;
• allergiaoht võib olla väiksem;
• loom tunneb end sageli vabamalt;
• teistel inimestel on lihtsam valida kaugem laud.

Siseruumis on inimesed loomale palju lähemal ning võimalikud karvad, lõhnad ja helid häirivad rohkem.

Samas ei lahenda terrass alati probleemi. Külma, vihma või suure kuumusega ei saa seda kasutada ning koeraomanik jääb ikkagi valikuta.

 

 

Mõni restoran võiks olla loomasõbralik ja teine mitte

Kõige mõistlikum lahendus võib olla valikuvabadus.

Kõik söögikohad ei pea lemmikloomi lubama. Samuti ei pea kõik neid keelama.

Restoran võiks selgelt uksele ja veebilehele märkida:

• kas loomad on lubatud;
• kas nad võivad olla ainult terrassil;
• kui palju loomi korraga lubatakse;
• kas koer peab olema rihma otsas;
• kas loomale pakutakse vett;
• millise käitumise korral palutakse omanikul lahkuda.

Nii saab iga inimene valida koha, mis talle sobib.

Koeraomanik teab ette, kuhu ta võib minna. Allergiline või loomakartlik inimene saab valida loomavaba restorani.

 

 

Lemmikloomasõbralikkus ei tähenda reegliteta olukorda

Kui restoran lubab koeri, peaksid olema selged piirid.

Koer peaks:

• püsima rihma otsas;
• jääma oma omaniku juurde;
• mitte istuma toolil või laual;
• mitte sööma restorani nõudest;
• mitte liikuma köögi ega teenindusala lähedale;
• mitte teisi külastajaid nuusutama;
• mitte pidevalt haukuma;
• olema puhas ja kontrollitav.

Omanik peab vastutama selle eest, et loom teisi ei häiriks.

Lausest „ta on sõbralik” ei piisa, kui koer hüppab võõra inimese peale, lakub tema kätt või läheb teise laua toitu nuusutama.

 

 

Kas looma peaks toitma söögilaua juures?

Ka koerasõbralikus restoranis võib olla ebameeldiv, kui omanik annab loomale pidevalt laua pealt toitu.

See võib panna koera:

• kerjama;
• ringi liikuma;
• teisi laudu jälgima;
• sülge eritama;
• muutuma rahutuks;
• teiste loomadega toidu pärast reageerima.

Palju sobivam on anda koerale oma maius või toit eraldi anumast ning mitte lasta tal inimeste söögilaua ümber tegutseda.

Looma armastamine ei tähenda, et kõik söögikoha reeglid peavad tema järgi muutuma.

 

 

Teenindajad satuvad keerulisse olukorda

Sageli jääb kogu vastutus restoranitöötajale.

Tema peab ütlema omanikule, et:

• koer haugub liiga palju;
• loom häirib teisi;
• koera ei tohi toolile panna;
• loom peab jääma laua alla;
• omanik peaks lahkuma.

See võib tekitada konflikti, sest inimene võtab märkuse oma lemmiku kohta väga isiklikult.

Mõni vastab:

„Ta pole kunagi kellelegi midagi teinud.”

Teine ütleb:

„Teised kliendid on lihtsalt koeravaenulikud.”

Seetõttu vajab söögikoht selgeid ja kõigile võrdselt kehtivaid reegleid, mitte iga kord uut vaidlust.

 

 

Teenistuskoer ei ole tavaline lemmikloom

Oluline on eristada tavalist lemmiklooma väljaõppinud abikoerast.

Abikoer võib aidata inimest:

• liikumisel;
• nägemispuude korral;
• meditsiinilise ohu märkamisel;
• igapäevaste tegevuste tegemisel.

Selline loom ei ole lihtsalt kaasas mugavuse pärast. Ta täidab inimese jaoks vajalikku ülesannet ning on tavaliselt õpetatud avalikus ruumis rahulikult käituma.

Seetõttu ei saa abikoera ja tavalise lemmiklooma kohalolekut alati samade reeglite järgi hinnata.

 

 

Kelle mugavus peaks olema esikohal?

See ongi kogu arutelu kõige raskem küsimus.

Kas esikohal peaks olema:

• loomaomanik, kes ei taha koera koju jätta;
• allergiline inimene;
• koeri kartev laps;
• restoranipidaja;
• teised külastajad;
• loom ise?

Ka koera heaolule tasub mõelda.

Kas loom tegelikult naudib lärmakat, rahvarohket ja lõhnadest tulvil restorani? Või tahab omanik lihtsalt teda kõikjale kaasa võtta?

Mõnele koerale sobib selline keskkond hästi. Teine on seal ärev, rahutu ja väsinud.

Lemmiklooma armastamine tähendab ka oskust märgata, millal tal oleks parem koju jääda.

 

 

Kõik sõltub vastutustundlikust omanikust

Enamasti ei tekita probleemi loom, vaid omaniku suhtumine.

Vastutustundlik omanik:

• tunneb oma koera iseloomu;
• ei vii ärevat või agressiivset looma rahvarohkesse kohta;
• hoiab koera enda kõrval;
• ei lase tal võõraid häirida;
• koristab kohe võimaliku õnnetuse;
• lahkub, kui loom ei suuda rahuneda;
• ei eelda, et kõik teised tema koera armastavad.

Ta mõistab, et avalik ruum kuulub ka inimestele, kes loomi ei soovi või kardavad.

Probleem tekib siis, kui omaniku arvates peab kogu maailm tema lemmikuga kohanema.

 

 

Kas loomavabad alad oleksid parem lahendus?

Suuremas restoranis võiks olla eraldi piirkond lemmikloomadega külastajatele.

Näiteks:

• kindel osa terrassist;
• üks eraldi saal;
• lauad sissepääsu lähedal;
• piisav vahe teiste külastajatega.

See aitaks vähendada konflikte ning annaks mõlemale poolele rohkem valikuvabadust.

Väikeses kohvikus pole selline lahendus aga alati võimalik. Seal peab omanik tegema selge otsuse, millist klientuuri ta soovib teenindada.

 

 

Kokkuvõtteks

Lemmikloomade lubamine kohvikutesse ja restoranidesse ei ole lihtne küsimus.

Hästi kasvatatud koer võib lamada vaikselt laua all ega häirida kedagi. Samas tuleb arvestada allergiate, hirmude, hügieeni ja teiste külastajate õigusega süüa rahulikus keskkonnas.

Kõige mõistlikum näib olevat lahendus, kus söögikoht otsustab ise oma reeglid ja teeb need kõigile juba enne sisenemist selgeks. Lemmikloomasõbralikus kohas peab omanik vastutama täielikult oma looma käitumise eest. Loomavaba koha valikut tuleb samuti austada.

Koera armastamine ei tähenda, et kõik teised peavad teda enda lähedale soovima. Samas ei tähenda loomade mittelubamine, et restoranipidaja või külastajad neid vihkaksid.

Mida arvad sina: kas lemmikloomad peaksid olema kohvikutes ja restoranides lubatud või peaksid söögikohad jääma täielikult loomavabaks?