Kas sina oled mõtelnud selle peale, miks sinu laps sinu vastu nii vähe huvi tunneb? Siin on välja toodud märgid, mis viitavad lap...
Kas sina oled mõtelnud selle peale, miks sinu laps sinu vastu nii vähe huvi tunneb? Siin on välja toodud märgid, mis viitavad lapsele, kellel lihtsalt pole huvi selle vastu, kuidas nende vanemal läheb.
Paljude vanemate jaoks on lapse suureks saamine korraga nii rõõmus kui ka valus. Ühelt poolt on hea näha, et laps seisab oma jalgadel, õpib, töötab, loob suhteid ja elab oma elu. Teiselt poolt võib lapse iseseisvumine tuua kaasa tühjuse, millega pole lihtne harjuda.
On loomulik, et täiskasvanud laps ei helista enam iga päev ega jaga vanemaga kõiki oma mõtteid. Tal on oma kohustused, oma rütm ja oma elu. Ent hoopis teine asi on see, kui vanem tunneb, et teda meenutatakse ainult siis, kui lapsel on abi vaja.
Kui kõnedele ei vastata, sõnumitele ei reageerita ja küsimus „kuidas sul läheb?” kaob suhtlusest täielikult, võib vanema südamesse tekkida valus küsimus: kas mu laps hoolib minust veel?
Kristi
Kodused lood autor
.png)
|
| foto : Canva |
Kui laps läheb kas siis edasi õppima või oma elu peale, tekib loomulikult emotsionaalne distants. Lapsevanema jaoks on see üsna valus etapp, millega ta peab harjuma. Mõned lapsed katsuvad siiski hoida ühendust nii hästi kui võimalik, nad helistavad või tulevad läbi, et vaadata, kuidas vanemal läheb ning võtavad aega, et olla nendega koos. Teised jälle ei tunne üldse enam huvi selle vastu, kuidas vanemal läheb või võtavad ühendust üksnes siis, kui neil midagi vaja on.
Ükski lapsevanem ei taha olla oma lapse jaoks üksnes abivahend. Sellisel puhul on loomulik, et lapsevanem tunneb oma südames kibestumust ja pettumust. Millised märgid viitavad aga sellele, et täiskasvanud lapsel puudub huvi oma vanema vastu?
Ta ei helista kunagi tagasi ega vasta sõnumitele
Kui täiskasvanud laps ei võta enam telefoni vastu ega vasta sõnumitele, on see selge märk, et see teda lihtsalt ei huvita. Ei saa ju olla, et inimesel kunagi ei ole aega vastata, pigem on see selge märk, et vanemal ei ole tema elus enam nii tähtis koht. Kui aga laps kunagi ei kõhkle vanemale helistamast kohe, kui tal endal midagi vaja on, olles eelnevalt ignoreerinud ja jätnud vastamata vanema sõnumitele ja kõnedele, on see märk, et ta on rohkem oma isiklike huvide peal väljas.
Ta ei tunne huvi selle vastu, kuidas vanemal läheb
Teda ei huvita lapsevanema heaolu. Ta ei tunne huvi, kuidas vanemal läheb. Sellest hoolimata ootab ta, et vanem teda aitaks ning seda hoolimata vanema füüsilisest vormist. Näiteks eakamatel inimestel ei ole enam seda jõudu, mis varem, täiskasvanud lapse aga sellega ei arvesta. Vanem võib armastusest oma lapse vastu teha rohkem, kui ta peaks ent lõpuks on ta ise see, kes kannatama peab. Täiskasvanud laps end selle tõttu aga süüdi ei tunne. Ta eeldab, et tema vanem tahabki end kasulikuna tunda ja seega tema nõudmised aina kasvavad aja jooksul.
Ta ei näita kunagi oma tänu välja
Selline laps arvabki, et teised kõik peabki talle kuuluma. Ta leiabki, et vanem peabki tema eest hoolitsema ja tagama selle, et tal millestki puudust ei tule, sest see on elementaarne tema jaoks. Ta ise aga isegi ei hinda seda, mida vanemad tema heaks teevad. Vanemate jaoks on selline tänamatus väga raske ent mitte ainult vanemate, vaid ka laste jaoks, kes ei oskagi millegi üle rõõmu tunda.
Täiskasvanud lapse iseseisvumine on loomulik, kuid see ei tähenda, et vanem peaks tundma end unustatud või ärakasutatuna. Kui laps võtab ühendust ainult vajaduse korral, ei küsi kunagi vanema enesetunde kohta ega näita tänu välja, võib see olla märk emotsionaalsest eemaldumisest. Vanemal on õigus oma tunnetele, piiridele ja sellele, et teda koheldaks austuse ning hoolimisega.
Kristi
Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.
Kommentaare ei ole