See pealtnäha lahke žest võib tegelikult rääkida inimese enesekesksusest Kingituste tegemist peetakse tavaliselt ilus...
See pealtnäha lahke žest võib tegelikult rääkida inimese enesekesksusest
Kingituste tegemist peetakse tavaliselt ilusaks ja südamlikuks žestiks. See on viis näidata, et me hoolime, mõtleme teise inimese peale ja tahame talle rõõmu valmistada. Sünnipäevad, jõulud, tähtpäevad ja olulised elus aset leidvad sündmused toovad sageli kaasa küsimuse: mida kinkida inimesele, kes on meile kallis?
Kristi
Kodused lood autor
.png)
|
| foto : Canva |
Aga alati ei ole kingituse taga ainult soov teisele head teha.
Mõnikord võib kingitus rääkida rohkem kinkijast endast kui inimesest, kellele see mõeldud on. See võib olla viis näidata oma heldust, head maitset, staatust või suuremeelsust. Teisisõnu: kingitus ei ole alati ainult märk hoolimisest, vaid võib olla ka vahend, mille abil inimene tahab endast paremat muljet jätta.
Ajakirjas Journal of Personality avaldatud uuringus vaadeldi, kuidas nartsissistlike joontega inimesed kingitusi teevad. Teadlasi huvitas, millal nad kingivad, miks nad kingivad ja milliseid kingitusi nad valivad.
Kõik nartsissistlikud inimesed ei käitu ühtemoodi
Kõigis inimestes võib olla mingil määral enesekesksust. See ei tähenda automaatselt, et inimene oleks halb või mürgine. Oluline on see, kui tugevad need jooned on ja kuidas need suhetes välja paistavad.
Uuringus keskenduti suurejoonelisele nartsissismile. Selle all peetakse silmas inimest, kes tahab tunda end erilise, tähtsa ja imetlusväärsena. Teadlased eristasid selle sees kahte erinevat suunda.
Esimene on nartsissistlik imetlus. Selline inimene tahab särada, endast head muljet jätta ja näidata, kui suurepärane ta on.
Teine on nartsissistlik rivaalitsemine. Selline inimene püüab end paremana näidata sageli teiste arvelt. Ta võib võrrelda, kritiseerida või alavääristada, et ise kõrgemale tõusta.
Mõlema taga on sarnane soov: inimene tahab, et teda nähtaks erilisena. Erinevus on selles, kuidas ta seda saavutada püüab.
Kingitus võib olla hoolimine, aga ka enesereklaam
Uuring näitas, et need kaks nartsissismi vormi väljenduvad kingituste tegemisel erinevalt.
Nartsissistliku imetluse puhul võib inimene teha kingitusi üsna palju. Ta tahab paista helde, hooliv ja suuremeelne. Ta võib pühade ajal või tähtpäevadel teisi kingitustega üle külvata ning jätta mulje, et ta on erakordselt tähelepanelik.
Aga siin on üks oluline nüanss. Sellised kingitused ei pruugi olla väga isiklikud. Need võivad olla suured, kallid või muljet avaldavad, kuid mitte tingimata sellised, mis näitavad, et kinkija on teist inimest päriselt kuulanud ja tema soove märganud.
Sellisel juhul ei pruugi kingitus öelda: „Ma mõtlesin sinu peale.”
See võib pigem öelda: „Vaata, kui hea ja suuremeelne mina olen.”
Just selles peitubki vahe siira helduse ja enesekeskse kingitamise vahel.
Miks mõni inimene kingib tuttavale rohkem kui lähedasele?
Teine muster tuli välja nartsissistliku rivaalitsemise puhul. Selline inimene ei pruugi olla väga helde oma lähedase sõbra või partneri suhtes, kuid võib üllatavalt heldelt käituda mõne tuttava või kaugema inimese ees.
Esmapilgul tundub see vastuoluline. Miks teha rohkem pingutusi inimese nimel, kes pole nii lähedane?
Põhjus võib olla lihtne: tuttava ees on rohkem vaja muljet avaldada. Lähedane inimene on juba olemas, tema tähelepanu või lojaalsus tundub kindlam. Kaugema inimese ees saab aga kingituse abil luua kuvandit: olen lahke, edukas, maitsekas ja suure südamega.
See võib lähedases suhtes teha haiget. Inimene võib tunda, et temaga ei pingutata enam, samal ajal kui võõramatele näidatakse parimat külge.
Liigne heldus ei ole alati siiras lähedus
Muidugi ei tähenda see, et iga helde inimene oleks nartsissistlik või enesekeskne. Paljud inimesed teevad kingitusi täiesti siiralt. Nad tahavad rõõmu valmistada, üllatada ja näidata, et teine inimene on neile tähtis.
Tähelepanu tasub pöörata pigem korduvatele mustritele.
Kas kingitus on valitud teise inimese järgi või selle järgi, kuidas kinkija ise selle kaudu paistab?
Kas kingitus teeb rõõmu või tekitab võlatunde?
Kas kinkija ootab pärast palju kiitust, tähelepanu ja tänu?
Kas ta meenutab hiljem korduvalt, mida kõike ta sinu heaks teinud on?
Kui kingitus tuleb koos surve, süütunde või vajadusega kinkijat imetleda, ei pruugi tegu olla lihtsalt lahke žestiga.
Siiras kingitus ei pea olema suur
Tõeliselt südamlik kingitus ei pea olema kallis. Sageli on kõige liigutavamad just need kingitused, mis näitavad, et inimene on sind päriselt märganud.
See võib olla väike asi, mida oled kunagi möödaminnes maininud. Raamat, mida oled tahtnud lugeda. Lemmikmaiustus. Midagi praktilist, mida sul päriselt vaja oli. Või lihtsalt kaart paari siira sõnaga.
Selline kingitus ütleb: „Ma kuulasin sind.”
Enesekeskne kingitus võib olla palju suurem ja silmatorkavam, aga jätta siiski külma tunde, sest see räägib rohkem kinkija soovist särada kui sinu rõõmust.
Kokkuvõte
Kingituste tegemine on enamasti ilus viis hoolimist näidata. Kuid alati tasub vaadata ka seda, mis kingituse taga on.
Mõni inimene kingib selleks, et teisele rõõmu valmistada. Mõni teine aga selleks, et paista hea, helde ja imetlusväärne. Uuringud näitavad, et nartsissistlike joontega inimestel võib kingituste tegemine olla seotud just sooviga oma mainet tugevdada.
See ei tähenda, et heldust peaks kahtlustama. Küll aga tasub märgata, kas kingitus tuleb südamest või muutub see vahendiks, millega inimene tahab tähelepanu, imetlust või kontrolli.
Siiras kingitus ei pea karjuma: „Vaata, kui suuremeelne ma olen.”
Ta ütleb vaikselt: „Ma mõtlesin sinu peale.”
Kristi
Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.
Kommentaare ei ole