Kas laste pärast tasub kokku jääda, kui armastus on otsa saanud? Traditsioonilise perekonna kuvand on ühiskonnas endiselt väg...
Kas laste pärast tasub kokku jääda, kui armastus on otsa saanud?
Traditsioonilise perekonna kuvand on ühiskonnas endiselt väga tugev. Paljud vanemad, kes teineteist enam ei armasta või omavahel hästi läbi ei saa, otsustavad siiski koos püsida — peamiselt laste pärast. Aga kas selline ohverdus on lastele tegelikult kasulik?
Kristi
Kodused lood autor
.png)
|
| foto : Canva |
Miks jäädakse kokku, kui armastust enam ei ole?
Mõned vanemad ei taha oma lastele lahkumineku valu põhjustada. Seetõttu otsustatakse koos edasi elada ka siis, kui paarisuhtes on kadunud lähedus, mõistmine ja tunded. Selle otsuse taga võib olla mitu põhjust.
Esiteks on traditsiooniline ettekujutus perekonnast paljude inimeste jaoks endiselt väga oluline. Mõnele tundub lahutus lausa mõeldamatu. Teised kardavad jääda lastega üksi. On ka neid, kes ei taha korrata omaenda vanemate mustreid.
Lisaks võib mängus olla rahaline sõltuvus. Mõne naise jaoks tähendab kooselu majanduslikku turvatunnet nii endale kui ka lapsele. Sellisel juhul ei ole küsimus ainult tunnetes, vaid ka väga praktilises hirmus: kuidas pärast lahkuminekut hakkama saada?
Aga mis on sellise ohverduse hind? Kas pealtnäha toimiv pereelu on piisav, et laps tunneks end päriselt hästi?
Psühholoog ja psühhoanalüütikud on öelnud, et enda pidev ohverdamine ei ole kunagi hea. Kui vanem lepib liiga paljuaga, kannatavad selle all lõpuks ka lapsed. Hiljem võivad nad isegi ette heita, et vanem ei julgenud õigel ajal lahkuda.
Laste pärast suhtesse jäämine paneb neile ka väga raske koorma. Nad võivad tunda, et vanemad on õnnetus suhtes just nende pärast. Mõni laps võib hakata isegi mõtlema: kui mind ei oleks, oleksid ema ja isa ehk õnnelikumad.
Lapsed saavad aru rohkem, kui täiskasvanud arvavad
Ükskõiksus, korduvad tülid, pingeline õhkkond, truudusetus või lihtsalt nähtav külmus — kui vanemad elavad koos ilma tõelise armastuseta, tajub laps seda.
Lapsed ei ole rumalad ega pimedad. Nad tunnevad väga hästi ära, kui kodus on midagi valesti. Psühhoanalüütikute sõnul on lastel justkui kuues meel: nad märkavad ja tunnetavad uskumatult palju. Kõike nende eest varjata ei ole võimalik.
Kui vanemad ei ole õnnelikud, tunneb laps selle ära. Ta võib muutuda ärevaks, kurvaks või hakata iseennast süüdistama. Nii tekib omamoodi nõiaring: vanemad püüavad laste pärast koos püsida, kuid just see pingeline kooselu võib lapsele haiget teha.
Veelgi enam — selline olukord võib anda lapsele moonutatud pildi paarisuhtest. Kui laps kasvab üles keskkonnas, kus armastus tähendab vaikimist, kannatamist, tülisid või külmust, võib see hiljem mõjutada ka tema enda suhteid.
Meie ettekujutust armastusest ja kooselust kujundavad kasvatus, keskkond ja vanemate eeskuju. Seetõttu on oluline, et lapsed ei peaks olema täiskasvanute probleemide keskel.
Kui vanematel on kõrvalsuhted või keerulised täiskasvanute lood, tuleks lapsi sellest võimalikult palju säästa. Nad ei tohiks sattuda olukorda, kus nad peavad valima poolt, kuulama süüdistusi või kandma vanemate emotsionaalset koormat.
Kas enne lahkuminekut tasuks abi otsida?
Enne lõpliku otsuse tegemist võib olla mõistlik kaasata kolmas inimene — näiteks paariterapeut või perenõustaja. Mõnikord piisab mõnest kohtumisest, et inimesed hakkaksid iseennast ja teineteist paremini mõistma.
On paare, kes on lihtsalt segaduses. Nad ei oska enam omavahel rääkida, ei suuda näha teineteise valu ega mõista, kas suhe on tõesti läbi või on see jõudnud lihtsalt väga raskesse punkti. Sellisel juhul võib neutraalne spetsialist aidata selgust luua.
Aga kui kõik on läbi proovitud ja kooselu ei toimi enam, võib lahkuminek olla ainus aus lahendus.
Lapse jaoks ei ole vanemate lahkuminek kunagi kerge. Paljud lapsed tunnevad süüd ja võivad mõelda, et vanemad lähevad lahku nende pärast. Seetõttu on väga oluline neile selgelt ja korduvalt kinnitada: see ei ole nende süü.
Samas võib pidevalt pingelises ja õnnetus kodus elamine olla lapse arengule veelgi raskem kui vanemate lahkuminek.
Psühhoanalüütiku sõnul tunnevad paljud lapsed end pärast vanemate lahkuminekut isegi paremini, eriti siis, kui enne oli kodus palju pingeid. Sisemised konfliktid ja vanemate vaheline külm sõda võivad last väga kurnata. Mõnel juhul toob lahutus kaasa rahunemise, sest laps ei pea enam iga päev pingelist õhkkonda taluma.
Laps võib tunda kergendust ka siis, kui näeb, et mõlemad vanemad hakkavad tasapisi iseseisvamalt ja rahulikumalt elama.
Pidevad tülid mõjutavad lapse turvatunnet
Lapse arenguks on väga oluline stabiilne, turvaline ja etteaimatav keskkond. Ta vajab tunnet, et kodu on koht, kus ei pea kogu aeg kartma järgmist tüli, vaikust või plahvatust.
Regulaarsed konfliktid võivad lapsele palju kahju teha. Need mõjutavad tema närvisüsteemi, turvatunnet ja hilisemat arusaama suhetest. Seetõttu ei ole tähtis ainult see, kas vanemad on koos või lahus. Oluline on see, millises õhkkonnas laps kasvab.
Kui kooselu tähendab pidevat pinget, süüdistamist ja emotsionaalset külmust, ei pruugi see olla lapse jaoks parem kui rahulikult korraldatud lahkuminek.
Seetõttu tuleb õppida lahku minema võimalikult targalt ja lapse heaolu silmas pidades.
Kuidas lahku minna nii, et laps saaks võimalikult vähe haiget?
Kõige olulisem ei ole ainult lahkuminek ise, vaid see, kuidas see toimub.
Vanemad peaksid püüdma teha kõik, et olukord oleks lapse jaoks võimalikult selge, rahulik ja turvaline. Tuleks kokku leppida reeglid ja neist ka kinni pidada. Lapsele tuleb selgitada, mis muutub ja mis ei muutu. Ta peab teadma, kus ta elab, millal ta teist vanemat näeb, kuidas korraldatakse koolivaheajad ja muud olulised hetked.
Laps vajab kinnitust, et teda armastatakse endiselt. Ta peab tundma, et kuigi vanemate suhe muutub, ei kao tema side kummagi vanemaga.
Kõige tähtsamad on vanemate empaatia, mõistmine ja omavaheline suhtlus. Mida rahulikumalt ja küpsemalt vanemad suudavad lahkuminekut korraldada, seda lihtsam on lapsel uue olukorraga kohaneda.
Kõige raskem on lapse jaoks siis, kui lahkuminek muutub sõjaks. Teise vanema süüdistamine, halvustamine või lapse kaasamine täiskasvanute konfliktidesse teeb lapsele väga palju haiget. Laps ei tohiks olla vahendaja, kohtunik ega ühe vanema lohutaja.
Kas lahkuminekuks on olemas õige aeg?
Paljud vanemad mõtlevad: lapsed on veel liiga väikesed, varsti algab teismeiga, praegu ei ole õige hetk. Sageli öeldakse endale: ma ootan, kuni nad suuremaks saavad.
Aga kas lahkuminekuks on üldse olemas ideaalne aeg?
Tegelikult on sellele raske ühest vastust anda. Iga pere on erinev ja iga laps reageerib omal moel. Mõned paarid ootavad aastaid, lootes, et hiljem on lihtsam. Vahel aga muutub ootamine ise kõigile veelgi raskemaks.
Psühhoanalüütiku kogemus näitab, et kui vanemad lähevad lahku rahulikult ja laps on veel väike, võib kohanemine sageli kulgeda üsna hästi. Võib-olla seetõttu, et laps harjub juba varakult eluga, kus vanemad ei ela koos, kuid mõlemad on tema jaoks olemas.
Samas ei tähenda see, et just väikelapseeas lahkuminek oleks alati parim lahendus. Iga olukord on ainulaadne.
Oluline on mitte lähtuda ainult ühest üldisest reeglist, vaid vaadata ausalt oma pere tegelikku olukorda. Kas kodus on rahu? Kas laps tunneb end turvaliselt? Kas vanemad suudavad omavahel väärikalt suhelda? Kas koos püsimine kaitseb last või paneb ta hoopis iga päev pinge keskele?
Lapse pärast ei pea kannatama, vaid targalt tegutsema
Laste heaolu on iga vanema jaoks väga oluline. Kuid lapse pärast kokku jäämine ei pruugi alati tähendada, et lapsel on parem.
Laps ei vaja täiuslikku perekonnafassaadi. Ta vajab turvatunnet, armastust, rahulikku õhkkonda ja vanemaid, kes suudavad tema vajadusi märgata.
Mõnikord tähendab see suhte parandamist. Mõnikord tähendab see abi otsimist. Ja mõnikord tähendab see ausat, väärikat ja võimalikult rahulikku lahkuminekut.
Kõige olulisem on, et laps ei peaks kandma täiskasvanute valikute raskust. Ta ei ole põhjus, miks vanemad jäävad õnnetusse suhtesse, ega põhjus, miks nad lahku lähevad. Laps vajab teadmist, et teda armastatakse mõlemas kodus ja et tema elu võib jääda turvaliseks ka siis, kui perevorm muutub.
Kristi
Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.
Kommentaare ei ole