On inimesi, kes võivad sind ülevalt alla vaadata nii, et sa ei saagi sellest kohe aru: 7 märki, mis aitavad selliseid inimes...
On inimesi, kes võivad sind ülevalt alla vaadata nii, et sa ei saagi sellest kohe aru: 7 märki, mis aitavad selliseid inimesi ära tunda
Mõne inimesega lihtsalt ei teki head klappi. See on täiesti normaalne. Kõigil ei peagi omavahel sobima. Mõnikord on põhjuseks erinevad iseloomud, vähesed ühised huvid, kinnisem loomus või lihtsalt halb ajastus.
Kristi
Kodused lood autor
.png)
|
| foto : Canva |
Aga on olukordi, kus probleem ei ole vastastikune. Üks inimene ei ole lihtsalt jahe või tagasihoidlik — ta suhtub sinusse üleolevalt. Ta ei pruugi seda otse välja öelda, kuid tema käitumine annab mõista, et ta peab end sinust paremaks.
Põlgus või üleolev suhtumine tähendab seda, et inimene jätab teise kõrvale, eirab teda, pisendab teda või käitub nii, nagu tema kohalolu poleks oluline. Selline käitumine võib olla väga haavav, eriti siis, kui sa ei saa alguses isegi täpselt aru, miks tunned end selle inimese kõrval halvasti.
Kuidas põlgust ära tunda?
Põlgus väljendub sageli ebaviisakuses, ignoreerimises ja lugupidamatuse puudumises. Inimene, kes sind ülevalt alla vaatab, võib teha näiteks järgmist:
- katkestab sind pidevalt;
- pööritab silmi või ohkab, kui sa midagi ütled;
- ei lase sul vestlusest osa võtta;
- naeruvääristab sind;
- ei kuula sind päriselt;
- näitab välja, et sa ei huvita teda;
- käitub nii, nagu sind poleks olemas.
Sellise käitumise tagajärjel võid hakata tundma, et sinu kohalolu ei taheta, sinu sõnadel pole kaalu ja sina ise pole oluline. Kliinilise psühholoogi Aimee Daramuse sõnul võib põlgus panna inimest tundma, et tal puudub väärtus teiste silmis.
Kuigi selline suhtumine peaks meid pigem eemale hoidma inimestest, kes meid halvasti kohtlevad, juhtub sageli vastupidi. Me hakkame ennast kahtluse alla seadma. Mõtleme, kas ütlesime midagi valesti, käitusime valesti või tegime midagi, mille pärast teine inimene meid niimoodi kohtleb.
Tegelikult ei tasu kohe küsida: „Mida mina tegin, et sellist suhtumist väärida?” Palju olulisem on küsida, mis toimub inimeses, kes sellist üleolevat käitumist kasutab. Sageli ei ole sellel sinuga peaaegu mingit pistmist.
Üleoleva käitumise taga võib olla habras enesehinnang
Inimesed, kes teisi ülevalt alla vaatavad, ei pruugi sisimas olla sugugi nii enesekindlad, kui nad paistavad. Vastupidi — nende käitumise taga võib olla väga habras enesehinnang.
-
aastal ajakirjas Journal of Personality and Social Psychology avaldatud uuringus leidsid sotsiaalpsühholoog Roberta A. Schriber ja tema kolleegid, et kalduvus teisi põlata on seotud hapra enesehinnanguga.
Esmapilgul võib see tunduda üllatav. Kuidas saab inimene, kes peab end teistest paremaks, samal ajal olla ebakindel? Filosoof Berit Brogaard selgitab, et seda seost võib mõista haavatava nartsissismi kaudu. Sellisel inimesel võib olla suur vajadus tunda end tähtsana, kuid samal ajal on ta sisimas väga tundlik, ebakindel ja kriitika suhtes haavatav.
Uuringus seostati üleolevat ja põlglikku hoiakut mitme omadusega, näiteks:
- kadedus;
- viha;
- liigne uhkus;
- emotsionaalne külmus;
- üleolekutunne;
- nartsissistlikud jooned;
- teistele suunatud perfektsionism;
- antisotsiaalsed kalduvused.
Samas oli sama hoiak seotud ka millegi näiliselt vastupidisega: enese alavääristamise, emotsionaalse hapruse, madala enesehinnangu ja ebaturvalise kiindumusmustriga. Teisisõnu võib inimene väliselt käituda üleolevalt, kuid sisimas tunda end ebakindlalt ja ohustatuna.
Miks mõned inimesed on teistest üleolevamad?
Lisaks enesehinnangule võib põlgus olla seotud ka teatud isiksusejoontega. Eriti sageli tuuakse esile haavatavat nartsissismi.
Haavatav nartsissist ei pruugi käituda nii lärmakalt ja silmatorkavalt nagu inimene, kes avalikult tähelepanu nõuab. Ta võib näida hoopis ebakindel, tundlik või isegi tagasihoidlik. Ometi võib temas olla tugev vajadus imetluse, tunnustuse ja erilisuse tunde järele.
Sellist inimest on keerulisem ära tunda, sest tema üleolek võib olla varjatud. Ta võib peita end enesekahtluste või näilise teadlikkuse taha, kuid samal ajal süüdistada teisi oma vigades, reageerida väga tugevalt kriitikale ja kasutada suhteid enda kasuks.
Terapeut Silvi Saxena sõnul võivad haavatava nartsissismi joontega inimesed kasutada hinnanguid, pisendamist ja passiiv-agressiivset suhtlemist, et kehtestada oma üleolekut kaudsel viisil.
Nad ei pruugi öelda otse: „Ma olen sinust parem.” Selle asemel võivad nad teha halvustavaid märkusi, vaikida sind karistavalt, vähendada sinu saavutuste tähtsust või anda sulle mõista, et sinu arvamus ei ole piisavalt väärtuslik.
Põlgus võib olla seotud kadeduse ja staatusega
Roberta A. Schriberi ja tema kolleegide uuring näitas, et põlgliku hoiakuga inimestel esineb sageli rohkem kadedust ja liigset uhkust.
Kadedus tekib tavaliselt siis, kui teise inimese saavutused või omadused tekitavad sisemist ebamugavust. Liigne uhkus on aga seotud tundega, et inimene peab end teistest paremaks. Need kaks võivad koos tekitada väga vastuolulise käitumise: inimene tunneb end ohustatuna, kuid püüab seda varjata üleolekuga.
See tähendab, et põlglik inimene võib olla väga tundlik sotsiaalse staatuse, võrdlemise ja teiste hinnangute suhtes. Kui ta tajub, et keegi teine on milleski parem, edukam, vabam või õnnelikum, võib ta hakata seda inimest pisendama, et ise end turvalisemalt tunda.
Miks selline käitumine haiget teeb?
Üleolev suhtumine ei pruugi alati olla lärmakas. Mõnikord on see väga peen: üks pilk, üks ohkamine, üks katkestamine, üks poolik naeratus või tunne, et sind ei võeta tõsiselt.
Aga aja jooksul mõjub see siiski kurnavalt. Inimene võib hakata end väiksemaks tegema, rohkem vaikima või ennast pidevalt tõestama. Ta võib hakata uskuma, et tema mõtted ei ole piisavalt head või tema kohalolu polegi oluline.
Just sellepärast tasub selliseid märke tähele panna. Kui keegi kohtleb sind pidevalt nii, nagu sa oleksid vähem väärt, ei tähenda see, et sinuga oleks midagi valesti. Sageli räägib see palju rohkem tema enda ebakindlusest, kadedusest või vajadusest end teistest kõrgemale asetada.
Kokkuvõte
Kõik inimesed ei pea omavahel sobima. Mõnikord lihtsalt ei teki head klappi ja selles pole midagi halba. Kuid üleolev suhtumine on midagi muud.
Kui inimene katkestab sind, pisendab sind, ignoreerib sinu arvamust või käitub nii, nagu sinu kohalolu poleks oluline, tasub seda märgata. Selline käitumine võib olla märk põlgusest, aga ka inimese enda haprast enesehinnangust ja sisemisest ebakindlusest.
Kõige tähtsam on mitte võtta automaatselt kogu süüd enda peale. Sa ei pea end tõestama inimesele, kes on otsustanud sind ülevalt alla vaadata. Mõnikord on kõige targem samm lihtsalt oma väärtust meeles pidada ja hoida rohkem nende inimeste lähedusse, kelle kõrval tunned end nähtuna, kuulatuna ja austatuna.
Kristi
Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.
Kommentaare ei ole