Psühholoogia järgi ei ole kõige valusam suhe see, mis lõpeb karjumisega — vaid see, mis kulutab sind vaikselt seestpoolt ...
Psühholoogia järgi ei ole kõige valusam suhe see, mis lõpeb karjumisega — vaid see, mis kulutab sind vaikselt seestpoolt
foto : Canva
Autor: Kristi · Kodused lood
Millised märgid näitavad, et oled suhtes, kus teine inimene on sinu üle emotsionaalselt liiga suure mõju saavutanud?
Lahkuminekutest räägitakse palju. Palju vähem räägitakse aga sellest suhtest, mis võib olla kõige valusam: suhtest, mis ei plahvata suure draama ja karjumisega, vaid kulutab inimest vaikselt, päev päeva järel.
Üks vanasõna ütleb: „Et kedagi mõista, tuleb kõndida kilomeeter tema kingades.“ Kui teine inimene ei ole valmis astuma kasvõi üht sammu sinu poole, hakkab valu tasapisi sisse elama — sageli nii märkamatult, et sa ei saa alguses arugi, kui palju see sind muudab.
Psühholoogid kirjeldavad sellist toksilist suhet kui emotsionaalse mõju või sõltuvuse sidet, kus valu muutub krooniliseks ja kus pidevad kohanemised ei paranda enam midagi. Inimene jääb kinni lootuse ja süütunde vahele. Ta loodab, et kõik läheb paremaks, kuid tunneb samal ajal, et võib-olla on tema ise kõiges süüdi.
Sageli peitub probleem selles, et teises inimeses avaldub mitu käitumisjoont, mida psühholoogia peab suhte jaoks väga kahjustavaks. Ja kui need kokku langevad, võib suhe muutuda väga valusaks.
Kui valus suhe hakkab vaikselt võimust võtma
Väga palju teeb haiget empaatia puudumine. Elada koos inimesega, kes ei püüa mõista, mida sina läbi elad, kes pisendab sinu tundeid või pöörab need sinu vastu, jätab hinge suure tühjuse.
Kui keegi sind päriselt kuulab — ilma hukkamõistuta, ilma süüdistamata ja ilma soovita sind enda järgi ümber vormida — võib see mõjuda uskumatult tervendavalt.
Aga kui suhtes seda ei ole, hakkab inimene end üha üksikumana tundma.
Kui empaatia puudumisele lisanduvad torkavad märkused, muutub suhe veel valusamaks. Kriitika riiete, keha, sõprade või eluvalikute kohta, sarkasm, mida esitletakse naljana, korduvad alandused ja halvustavad kommentaarid hakkavad ajapikku enesehinnangut murendama.
Selline pidev kriitika ei pruugi alguses tunduda suur asi. Üks märkus siin, teine seal. Ent aja jooksul hakkab inimene end üha rohkem jälgima, vabandama ja kartma, et teeb jälle midagi valesti.
7 toksilist joont, mis muudavad suhte eriti valusaks
Üks oluline märk on emotsionaalne kättesaamatus. Sa avad end, räägid oma murest või hirmust, aga teine inimene vahetab teemat, muutub külmaks või käitub nii, nagu sinu tunded oleksid ebamugav lisakoorem.
Sellises suhtes tekib tunne, et sa räägid tühjusesse.
Haavatavus nõuab julgust. See tähendab, et inimene julgeb näidata, mida ta tegelikult tunneb, isegi siis, kui ta ei tea, kuidas teine reageerib. Mõned inimesed aga põgenevad sellise läheduse eest. Nad võivad olla pealtnäha võluvad, seltskondlikud ja meeldivad, ent kui on vaja päriselt lähedaseks saada, muutuvad nad külmaks või kättesaamatuks.
Kui suhtlus blokeerub, kasvab ka valu. Sa arvad, et oled juba mitu korda selgitanud, mis sulle haiget teeb, aga midagi ei muutu. Ühel hetkel saad aru, et vestlus küll toimus, aga päris suhtlemist ei olnudki.
Sellele võivad lisanduda lahendamata traumad. Tunded, mida ei väljendata ega käsitleta, ei kao lihtsalt ära. Need võivad jääda inimese sisse ja tulla hiljem välja palju valusamal kujul — vihahoogude, kontrollimise, süüdistamise või ootamatute plahvatustena.
Sellises õhkkonnas võib teine inimene hakata libisema emotsionaalsesse sõltuvusse. Ta on valmis peaaegu kõigeks, et saada tagasi mõni hetk rahu, hellust või kinnitust, et kõik ei ole veel kadunud.
Kui armastus muutub kontrolliks
Kui mitu toksilist joont liituvad pealetükkiva armukadedusega, võib suhe muutuda peaaegu väljakannatamatuks.
Telefonide kontrollimine, liikumiste jälgimine, pidevad küsimused selle kohta, kus sa olid ja kellega rääkisid, sõprade kahtlustamine ja ajakava kontrollimine ei ole armastus. See on kontroll.
Armukadedus võib muutuda kinnisideeks ja luua nõiaringi. Mida rohkem üks kontrollib, seda rohkem teine tunneb hirmu ja pinget. Mida rohkem teine pingestub, seda rohkem saab kontrollija justkui „tõendeid“, et midagi on valesti.
Aja jooksul võivad tekkida hirm, kehaline pinge, unehäired ja pidev valvelolek. Inimene ei puhka enam isegi oma kodus, sest ta ootab kogu aeg järgmist märkust, süüdistust või ülekuulamist.
Kuidas end sellise suhte eest kaitsta?
Enese kaitsmine algab sageli sellest, et paned sõnadesse, mida sa tegelikult läbi elad.
See ei ole alati lihtne. Kui oled kaua olnud suhtes, kus sinu tundeid pisendatakse, võid hakata ise ka kahtlema: äkki ma liialdan? Äkki ma olen liiga tundlik? Äkki ma tõesti teen kõik valesti?
Aga kui suhe paneb sind pidevalt kartma, vabandama, vaikima või end väiksemaks tegema, on see oluline märk.
Räägi kellegagi, keda usaldad. See võib olla sõber, pereliige, terapeut, psühholoog või perearst. Mõnikord aitab juba see, kui keegi väljastpoolt kuuleb sinu lugu ja ütleb: „See ei ole normaalne, et sa pead kogu aeg nii tundma.“
Toksilise või valusa suhte äratundmine ei tähenda tingimata, et sa pead teisele inimesele mingi diagnoosi panema. Sa ei pea otsustama, kas ta on nartsissist, manipulaator või midagi muud.
Kõige tähtsam on see, et sa märkad mustrit ja otsustad: ma ei taha enam, et see juhiks minu elu.
Lõppsõna
Kõige valusam suhe ei ole alati see, kus karjutakse ja uksi paugutatakse. Mõnikord on kõige valusam hoopis see, kus sa vaikid, kohaned, vabandad ja kaotad tasapisi iseenda.
Kui suhtes puudub empaatia, kui sind kritiseeritakse pidevalt, kui sinu tundeid ei võeta tõsiselt, kui suhtlemine ei vii kuhugi ja armastus muutub kontrolliks, siis ei ole see lihtsalt „keeruline periood“. See võib olla märk suhtest, mis sind vaikselt kulutab.
Sa väärid suhet, kus sind kuulatakse, austatakse ja nähakse. Mitte suhet, kus sa pead iga päev tõestama, et sinu valu on päris.
Kristi
Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.
Kommentaare ei ole