Need 5 lauset ei lohutanud last, vaid õpetasid teda oma valu maha suruma

  Psühholoogi sõnul võivad need 5 lapsepõlves kuuldud lauset takistada sul täiskasvanuna oma traumasid tunnistamast ...

 

Psühholoogi sõnul võivad need 5 lapsepõlves kuuldud lauset takistada sul täiskasvanuna oma traumasid tunnistamast

foto : Canva

 

Autor: Kristi · Kodused lood

Lapsepõlvetraumadega leppimine on eriti keeruline siis, kui vanemad või teised lähedased inimesed on sinu läbielamisi pisendanud.

„Kas see, mida ma kogesin, oli ikka päriselt nii hull?”
„Äkki ma liialdan?”
„Võib-olla olen ma lihtsalt liiga raske iseloomuga?”

Sellised küsimused keerlevad sageli nende inimeste peas, kes on kasvanud üles katkises või emotsionaalselt ebaturvalises peres. Need mõtted tekitavad kahtlusi: kas toimunu oli tõesti nii tõsine või olen ma ise liiga tundlik?

New Jersey Psühholoogilise Arengu Keskuse kliiniline psühholoog Robyn Koslowitz selgitab, et nende täiskasvanute jaoks, kes on lapsepõlves kogenud traumeerivaid olukordi, ei tähenda tervenemine ainult minevikukogemuste läbitöötamist. Sama oluline on õppida üle saama ka kahtlustest, mida perekond neisse külvas. 

 

 

Kui pereliikmed hakkavad otsustama, mis on „päriselt” juhtunud

Kuidas tunnistada endale, et oled kogenud traumat, kui need, kes sulle haiget tegid, kontrollivad samal ajal kogu lugu?

Just sellele küsimusele püüab psühholoog Robyn Koslowitz vastata ajakirjas Psychology Today. Tema sõnul on toksilistes peredes reaalsus sageli väga painduv — seda muudetakse ja kujundatakse ümber nende inimeste järgi, kellel on peres kõige rohkem võimu.

Vanemad, vanemad õed-vennad või isegi kaugemad sugulased, näiteks tädid ja onud, kes on olnud emotsionaalselt vägivaldsed või hooletud, võivad hakata justkui otsustama, mis on „õige” versioon minevikust. Nad kirjutavad loo ümber nii, nagu neile sobib.

Kui laps kasvab üles kuuldes, et see, mida ta mäletab, „ei juhtunud kunagi” või et ta on „liiga tundlik”, võib temas tekkida sügav segadus. Ta ei pruugi enam usaldada omaenda mälu, tundeid ega arusaama sellest, mis tegelikult toimus. 

 

Kui väljastpoolt paistis kõik ilus

Üheks näiteks tuuakse Shari Franke lugu. Tema ema Ruby Franke oli tuntud YouTube’i kanali „8 Passengers” looja, millel oli miljoneid jälgijaid. Kanalil näitas ta oma kuut last ja abikaasat ning jagas kasvatusnõuandeid, mis olid juba siis paljude jaoks vastuolulised.

Oma mälestusteraamatus „The House of My Mother: A Daughter’s Quest for Freedom” kirjeldab Shari aga suurt erinevust selle idüllilise perepildi vahel, mida YouTube’is näidati, ja tegeliku elu vahel, milles ta üles kasvas.

Tema ema, keda avalikkus pidas pikalt eeskujulikuks emaks, kehtestas kodus range kontrolli ja distsipliini, põhjendades seda moraali ja religioossete väärtustega. Hiljem Ruby Franke arreteeriti seoses laste väärkohtlemise kahtlustega.

Shari lugu näitab valusalt, kui erinev võib olla pere avalik kuvand ja laste tegelik kogemus. 

 

 

5 lauset, mis vähendavad ja pisendavad lapsepõlvetraumasid

Kuigi Shari Franke koges rasket lapsepõlve, sai ta hiljem midagi, mida paljud toksilistes peresüsteemides kasvanud inimesed ei saa: avaliku ja vaieldamatu kinnituse, et temaga juhtunu oli tõeline.

Robyn Koslowitzi sõnul on trauma tunnistamine ja kinnitamine tervenemise seisukohalt äärmiselt oluline. Aga kuidas paraneda, kui sinu reaalsust on aastaid moonutatud?

Paljud täiskasvanud, kes on lapsepõlves trauma läbi elanud, kirjeldavad oma pereelu kui kirjutamata reeglite süsteemi. Nende reeglite järgi ei tohtinud rääkida sellest, mis tegelikult juhtus. Ei tohtinud kahtluse alla seada vanema käitumist. Ei tohtinud oma valu päriselt väljendada.

Psühholoogi sõnul on paljud neist inimestest kuulnud lapsepõlves või ka hiljem oma pereliikmetelt just selliseid lauseid: 

 

1. „Seda ei ole kunagi juhtunud.”

See lause paneb inimese kahtlema oma mälus. Kui laps kuuleb pidevalt, et tema kogetu ei vasta tõele, võib ta hakata uskuma, et probleem on temas endas.

2. „Sa liialdad.”

Selle lausega vähendatakse inimese valu. Ta võib hakata tundma, et tema reaktsioonid on valed, liiga suured või lubamatud.

3. „Sa dramatiseerid üle.”

Kui lapsele või täiskasvanud lapsele öeldakse pidevalt, et ta teeb kõigest draamat, õpib ta oma tundeid alla suruma. Ta võib hakata uskuma, et tal ei ole õigust haiget saada.

4. „Minevik tuleb seljataha jätta.”

Esmapilgul võib see kõlada mõistliku soovitusena, kuid toksilises peres kasutatakse seda sageli vastutuse vältimiseks. See ei tähenda tervenemist, vaid vaikima sundimist.

5. „See on vana asi.”

Ka see lause pisendab läbielatut. Aeg ei tee valu olematuks, eriti siis, kui toimunut ei ole kunagi tunnistatud ega vabandust palutud. 

 

 

Kui tõde enam eitada ei saa, muudetakse süüdlaseks kannataja

Kui inimene suudab tuua konkreetseid näiteid või tõendeid selle kohta, mis temaga juhtus, võib perekonna reaktsioon kiiresti muutuda.

Siis ei öelda enam tingimata: „Seda ei juhtunud.”
Selle asemel võidakse öelda:

„Miks sa sellest nii suure numbri teed?”
„See oli aastaid tagasi, lase juba lahti.”
„Sa oled nii kibestunud.”
„Sa ei oska andestada.”

Need laused moodustavad psühholoogi sõnul vaimse manipuleerimise ja eitamise mustri. Sageli käib sellega kaasas nähtus, mida nimetatakse DARVO-ks: kõigepealt eitatakse toimunut, siis rünnatakse kannatajat ning lõpuks pööratakse rollid ümber, nii et haiget saanud inimesest tehakse justkui süüdlane.

Teisisõnu: inimene, kes püüab oma valu nähtavaks teha, pannakse tundma, nagu tema olekski probleem. 

 

Miks see tervenemist nii raskeks teeb?

Kui pereliige, kes haiget tegi, ei tunnista kunagi oma käitumist, muutub tervenemine palju keerulisemaks. Mitte ainult seetõttu, et minevik oli valus, vaid ka seetõttu, et inimeselt võetakse ära õigus omaenda kogemust uskuda.

Lapsepõlvetraumadest paranemine algab sageli ühest väga olulisest sammust: sa lubad endal tunnistada, et see, mida sa kogesid, oli päriselt valus. Sa ei pea enam ootama, et keegi teine selle heaks kiidaks.

Kui mõni neist lausetest kõlab tuttavalt, ei tähenda see, et sa oled liiga tundlik või liiga keeruline. Võib-olla oled sa lihtsalt liiga kaua pidanud kahtlema milleski, mida su sisetunne on kogu aeg teadnud.

Kristi

Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.