Kui palju peaks inimesel pärast arvete maksmist elamiseks raha kätte jääma? See on teema, millest pal...
Kui palju peaks inimesel pärast arvete maksmist elamiseks raha kätte jääma?
See on teema, millest palju ei räägita: kui palju raha peaks inimesel pärast arvete maksmist tegelikult alles jääma?
Kristi
Kodused lood autor
.png)
Üür või kodulaen, elekter, vesi, telefon, internet, kindlustused, transport, toit, lastega seotud kulud — arved tulevad igal kuul kindlalt. Palga või pensioni laekumine võib hetkeks kergendust tuua, aga sageli kaob suur osa rahast juba esimeste päevadega.
Ja siis jääb inimene vaatama oma kontojääki ning küsib: kas sellest peab nüüd terve kuu ära elama?
Arvete maksmine ei tähenda veel, et inimene tuleb toime
Väga tihti öeldakse: “Peaasi, et arved on makstud.”
Aga tegelikult ei ole see veel päris toimetulek.
Kui kõik kohustuslikud kulud on tasutud, peaks inimesel jääma raha ka elamiseks — mitte ainult hädapäraseks hakkamasaamiseks. Elu ei koosne ainult arvetest. Inimesel on vaja süüa, liikuda, vahel osta ravimeid, parandada kodus midagi, käia juuksuris, osta kingad, teha lapsele sünnipäevakingitus või lihtsalt minna kohvikusse ja tunda end korraks inimesena.
Kui pärast arvete maksmist jääb alles ainult nii vähe, et iga poeskäik tekitab ärevust, siis ei ole see enam rahulik elu. See on pidev pinges olemine.
Kui palju võiks minimaalselt alles jääda?
Ühte kindlat summat on raske öelda, sest kõik sõltub sellest, kus inimene elab, kas tal on lapsi, kas ta elab üksi, kui suur on kodukulu ja kas tal on auto või laenud.
Aga üks asi on selge: pärast arvete maksmist peaks inimesel jääma alles piisavalt, et katta vähemalt:
- toit;
- transport;
- ravimid ja tervisega seotud kulud;
- esmatarbekaubad;
- ootamatud väikesed kulud;
- natuke raha ka selleks, et elu ei tunduks ainult kohustusena.
Kui inimene peab juba kuu keskel mõtlema, kas ta ostab toitu või maksab mõne muu vajaliku asja eest, on olukord väga keeruline.
Raha “elamiseks” ei ole luksus
Mõnikord räägitakse rahast nii, nagu kõik, mis jääb arvete kõrvale, oleks mingi üleliigne luksus. Tegelikult ei ole.
Elamiseks raha tähendab ka seda, et inimene saab osta korralikku toitu, mitte ainult kõige odavamat. See tähendab, et ta saab vajadusel minna arsti juurde, osta talvesaapad, lubada lapsele midagi väikest või panna kõrvale kasvõi natuke mustadeks päevadeks.
See ei tähenda iga nädal restoranis käimist ega kallist puhkust. See tähendab lihtsalt seda, et inimene ei peaks elama kuu lõpuni pidevas hirmus.
Väike puhver on väga tähtis
Kui võimalik, võiks inimesel jääda iga kuu alles kasvõi väike summa, mida ta kohe ära ei kuluta. Isegi 10, 20 või 50 eurot võib aja jooksul anda tunde, et kõik ei kuku kokku esimese ootamatu väljamineku pärast.
Sest elu ei küsi, kas kuu eelarves on ruumi.
Pesumasin võib katki minna. Auto võib vajada remonti. Lapsel võib olla vaja uut jopet. Hambaarst võib tulla ootamatult. Mõni ravim võib maksta rohkem, kui arvasid.
Kui inimesel pole mitte mingit puhvrit, muutub iga ootamatus kriisiks.
Kõige raskem on siis, kui inimene teeb kõik õigesti, aga ikka ei jätku
Paljud inimesed ei ela üle jõu. Nad ei raiska, ei käi pidevalt väljas, ei osta luksusasju ega tee suuri kulutusi. Nad lihtsalt maksavad ära vajalikud asjad — ja raha ongi peaaegu otsas.
See on väga kurnav, sest inimene tunneb siis sageli süüd: äkki ma ei oska majandada? Äkki ma peaksin veel rohkem kokku hoidma?
Aga alati ei ole probleem inimeses. Mõnikord on probleem selles, et sissetulekud ei jõua enam hindadele järele. Toit, elekter, üürid, kütus ja igapäevased teenused on kallinenud nii palju, et ka väga kokkuhoidlik inimene võib tunda, et ta lihtsalt ei jaksa.
Kas peaks kehtima mingi reegel?
Sageli räägitakse sellest, et ideaalne oleks, kui inimene ei kulutaks kogu sissetulekut kohustuslikele arvetele. Mõned soovitavad, et eluasemekulud ei tohiks võtta liiga suurt osa sissetulekust ja et osa rahast võiks jääda säästudeks.
Aga päriselus ei ole see alati võimalik.
Kui palk või pension on väike, ei aita ilusad eelarvereeglid kuigi palju. Siis ei ole küsimus selles, kas inimene oskab õigesti protsente jagada. Küsimus on selles, kas pärast kohustuslikke makseid jääb üldse midagi jagada.
Elamiseks peaks jääma rohkem kui ainult “natuke”
Ideaalis peaks pärast arvete maksmist jääma inimesel piisavalt raha, et ta ei peaks iga päev sentide pärast muretsema. Ta peaks saama osta toitu, liikuda, hoolitseda tervise eest ja lubada endale aeg-ajalt midagi väikest.
Mitte iga kuu suurelt.
Mitte luksuslikult.
Aga inimlikult.
Sest elu ei saa olla ainult arvete maksmine ja järgmise palgapäeva ootamine.
Mida teha, kui pärast arveid peaaegu midagi alles ei jää?
Sellises olukorras ei ole lihtsaid imelahendusi, aga mõned sammud võivad aidata selgust saada.
Kõigepealt tasub ausalt kirja panna kõik püsikulud. Vahel selgub, et mõni teenus, tellimus või leping on jäänud lihtsalt harjumusest alles. Samuti tasub üle vaadata kindlustused, telefonipaketid, internet, pangakulud ja muud korduvad maksed.
Aga samal ajal peab ütlema ausalt: kui sissetulek on väga väike, ei päästa inimest ainult see, et ta loobub ühest kohvist või odavamast telefonipaketist. Mõnikord on probleem palju suurem kui üks väike kulutus.
Kõige tähtsam küsimus ei ole ainult “kui palju alles jääb?”
Veel tähtsam on küsida: kas sellest, mis jääb, saab elada rahulikult?
Kui inimene saab pärast arvete maksmist süüa, liikuda, katta vajalikud kulud ja panna natuke kõrvale, on tal juba palju kindlam tunne. Kui aga alles jääv summa tekitab kohe ärevust, on see märk, et elu on liiga pingul.
Raha ei anna õnne, öeldakse sageli. Aga rahapuudus võib võtta ära rahu, une, tervise ja turvatunde.
Kokkuvõtteks
Pärast arvete maksmist peaks inimesel jääma alles nii palju, et ta ei peaks ainult järgmise kuuni vastu pidama, vaid saaks ka päriselt elada.
See tähendab raha toidule, tervisele, transpordile, väikestele ootamatustele ja võimaluse korral ka natukesele rõõmule. Sest inimene ei ole masin, kes töötab ainult selleks, et arveid tasuda.
Kui pärast kõiki makseid jääb alles liiga vähe, ei ole see alati märk halvast majandamisest. Sageli näitab see hoopis, kui kalliks on igapäevaelu muutunud ja kui raske on paljudel inimestel praegu toime tulla.
Mida sina arvad?
Kui palju peaks inimesel pärast arvete maksmist kuus elamiseks raha kätte
jääma?
Kas piisab sellest, et arved on makstud, või peaks igal inimesel jääma
raha ka rahulikuks ja väärikaks eluks?
Kristi
Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.
Kommentaare ei ole