Kas sa oled tihti halvas tujus? Psühholoog selgitab, mis võib tegelikult sinu ärrituse taga olla ...
Kas sa oled tihti halvas tujus? Psühholoog selgitab, mis võib tegelikult sinu ärrituse taga olla
.png)
foto : Canva
.png)
Autor: Kristi · Kodused lood
Kas sul on vahel tunne, et kõik inimesed käivad närvidele? Kolleeg räägib liiga palju, naaber teeb liiga kõva häält, keegi on liiga rõõmus, liiga jutukas või lihtsalt valel hetkel vales kohas.
Võib tunduda, et probleem on teistes. Aga mis siis, kui tegelik põhjus ei ole üldse selles, mida teised teevad, vaid selles, mida nende käitumine sinu sees käivitab?
Me kõik oleme kogenud hetki, kus mõni inimene rikub tuju peaaegu hetkega. Ta ei tee võib-olla midagi suurt ega otseselt halba, aga tema kohalolu, hääl, käitumine või suhtumine mõjub ärritavalt. Mõnikord piisab ühest liiga entusiastlikust kolleegist, pealetükkivast sugulasest või võõrast inimesest, kes ei oska õigel ajal vaikida.
Sellisel hetkel tasub korraks peatuda. Halb tuju ei räägi alati ainult teisest inimesest. Sageli näitab see hoopis midagi meie enda sisemaailma kohta.
Psühholoogide sõnul on teiste inimeste poolt esile kutsutud ärritused tihti seotud meie enda emotsionaalsete reaktsioonidega. Neid mõjutavad meie ootused, varasemad kogemused ja see, millises vaimses seisus me parasjagu oleme.
Teisisõnu: inimene, kes meid närvi ajab, vajutab sageli kohale, mis oli meie sees juba enne hell.
Miks mõni inimene meid nii kiiresti ärritab?
Kõigil on oma päästikud. Mõnda häirib inimene, kes räägib ainult iseendast. Teist ajab närvi kolleeg, kes on kogu aeg positiivne. Kolmandat ärritab sugulane, kellel näib kõik alati nii hästi minevat.
Pealtnäha võib ärritus tulla teisest inimesest. Tegelikult võib ta lihtsalt tuua pinnale midagi, mis meis endis juba olemas on: väsimuse, kadeduse, ebakindluse, pettumuse või tunde, et meid ei nähta ega kuulata.
Näiteks võib kellegi rõõmsameelsus ärritada just siis, kui me ise oleme sisemiselt tühjad. Kellegi enesekindlus võib närvi ajada siis, kui me ise endas kahtleme. Kellegi tähelepanuvajadus võib puudutada kohta, kus tunneme, et meie enda vajadustega ei arvestata.
See ei tähenda, et ärritus oleks väljamõeldud. Tunded on päris. Aga alati ei pruugi põhjus olla seal, kuhu me esimesena näpuga näitame.
Teine inimene võib olla lihtsalt peegel
Psühholoogid räägivad sellisel juhul sageli projektsioonist. See tähendab, et me omistame teisele inimesele midagi, mis on tegelikult seotud meie enda sisemise pingega.
Me võime arvata, et teine on ülbe, kuigi tegelikult tunneme end ise ebakindlalt. Me võime pidada kedagi tüütuks, kuigi tegelikult oleme ise üleväsinud. Me võime vihastada kellegi peale, kes „liiga palju tahab“, sest me ise ei julge oma vajadusi välja öelda.
Teine inimene muutub justkui peegliks. Ta ei pruugi olla meie halva tuju tegelik põhjus, vaid lihtsalt see, kes näitab meile midagi, mida me iseendas näha ei taha.
See ei ole alati meeldiv äratundmine. Aga see võib olla väga kasulik.
Sest kui me saame aru, mis meid tegelikult käivitab, ei pea me enam iga kord automaatselt reageerima.
Ärritus ei tähenda alati, et teine inimene on süüdi
Loomulikult on olemas inimesi, kes käituvadki ebaviisakalt, kurnavalt või pealetükkivalt. Kõike ei pea enda peale võtma. Kui keegi ületab piire, alandab, manipuleerib või väsitab sind pidevalt, on sul täielik õigus distantsi hoida.
Aga iga ärritus ei tähenda, et teine inimene on midagi valesti teinud.
Mõnikord on halb tuju hoopis märk sellest, et oled väsinud.
Või et oled liiga kaua oma vajadusi alla surunud.
Või et tunned end nähtamatuna.
Või et sul on liiga palju pinget ja liiga vähe puhkust.
Kui sisemine anum on juba täis, võib iga väike asi üle ääre ajada.
Siis ei ole asi enam selles, et keegi „hingas liiga kõvasti“. Asi on selles, et sinus endas oli juba enne liiga palju pinget.
Kuidas aru saada, mis sind tegelikult häirib?
Järgmine kord, kui keegi sind närvi ajab, proovi mitte kohe reageerida. Tee väike paus ja küsi endalt mõned ausad küsimused.
Mis mind selle inimese juures tegelikult häirib?
Kas see on tema käitumine või tunne, mille ta minus tekitab?
Kas ta meenutab mulle kedagi või midagi varasemast?
Mõnikord reageerime mitte praegusele olukorrale, vaid vanale kogemusele.
Kas ma olen praegu väsinud, pinges või ülekoormatud?
Väsinud inimene ärritub palju kergemini.
Kas see puudutab mõnda minu enda rahulolematust?
Mõnikord ajab meid närvi see, mida me ise endale ei luba.
Kas minu reaktsioon on olukorraga proportsioonis?
Kui reaktsioon on palju suurem kui olukord ise, võib põhjus olla
sügavamal.
Need küsimused ei ole selleks, et end süüdistada. Need aitavad lihtsalt paremini mõista, mis sinu sees toimub.
Kuidas halva tuju nõiaringist välja tulla?
Kui märkad, et teatud inimesed või olukorrad ajavad sind pidevalt närvi, tasub õppida oma reaktsioone paremini tundma.
Esimene samm on märgata korduvaid mustreid. Kes sind ärritab? Millal see juhtub? Milline tunne sellele eelneb? Kas oled näljane, väsinud, ülekoormatud või pinges?
Teine samm on paus. Enne kui vastad teravalt või tõmbud külmaks, hinga korraks. Mõnikord piisab kümnest sekundist, et mitte öelda midagi, mida hiljem kahetsed.
Kolmas samm on piiride seadmine. Kui mõni inimene kurnab sind pidevalt, ei pea sa temaga lõputult sama lähedalt suhtlema. Piirid ei ole karistus, vaid enesehoid.
Neljas samm on leppimine sellega, et inimesed on erinevad. Kõik ei mõtle, tunne ega suhtle samamoodi nagu sina. Mõnikord ei ole teise inimese teistsugusus rünnak sinu vastu.
Ja viimane, võib-olla kõige olulisem: hoolitse omaenda sisemise seisundi eest. Kui oled puhanud, hoitud ja enda vajadustega paremas kontaktis, ärritud ka vähem.
Millal tasub distantsi hoida?
Enesesse vaatamine on oluline, aga see ei tähenda, et peaksid taluma kõike.
Kui mõni inimene mõjub sulle pidevalt halvasti, alandab sind, kurnab sind vaimselt või paneb sind end süüdi tundma, on distantsi võtmine täiesti õigustatud.
Tervislik piir võib tähendada seda, et räägid temaga vähem.
Või ei vasta kohe igale sõnumile.
Või ütled ausalt, et sa ei soovi teatud teemal vestelda.
Või valid üldse mõneks ajaks eemaldumise.
Kõiki suhteid ei pea katkestama, aga kõigile ei pea andma ka piiramatut ligipääsu oma rahule.
Lõppsõna
Kui oled tihti halvas tujus ja tunned, et inimesed ärritavad sind ilma põhjuseta, ei tähenda see tingimata, et sinuga oleks midagi valesti. Võib-olla oled lihtsalt väsinud, ülekoormatud või oled liiga kaua mõne sisemise pingega üksi olnud.
Teised inimesed võivad vahel olla päästikud, aga mitte alati tegelik põhjus.
Mõnikord tasub enne teise süüdistamist korraks küsida: mida see olukord minu sees puudutas?
See üks küsimus võib aidata mõista iseennast palju paremini. Ja mida paremini sa ennast mõistad, seda vähem juhib sinu päeva iga juhuslik ärritaja.
Halb tuju võib olla märk. Mitte sellest, et teised inimesed on talumatud, vaid sellest, et sina vajad rohkem rahu, puhkust, piire ja ausust iseenda vastu.
Kristi
Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.
Kommentaare ei ole