Teemad, mida targad suhtlejad pigem väldivad Mõned inimesed oskavad seltskonnas alati õige tooni leida. Nad ei pea kõig...
Teemad, mida targad suhtlejad pigem väldivad
Mõned inimesed oskavad seltskonnas alati õige tooni leida. Nad ei pea kõige rohkem rääkima, et endast head muljet jätta. Sageli eristab neid hoopis oskus tajuda, millised teemad loovad lähedust ja millised muudavad õhkkonna ebamugavaks. Hea vestlus ei sõltu ainult sõnadest, vaid ka sellest, mida osatakse õigel hetkel ütlemata jätta.
.png)
|
| foto : Canva |
Autor: Kristi · Kodused lood
Seltskonnas paistavad mõned inimesed kohe silma. Mitte sellepärast, et nad räägiksid kõige rohkem, vaid sellepärast, et nad oskavad rääkida õigetest asjadest õigel ajal. Nad tajuvad piire, tunnevad ära jututeemad, mis võivad tekitada ebameeldivust ja oskavad luua sellise vestluse, kus teisel inimesel on hea olla.
Vestluskunst on omaette oskus. Hea vestlus võib inimesi lähendada, tekitada usaldust ja jätta endast meeldiva mulje. Samas võib üks vale märkus või kohatu teema rikkuda kogu õhkkonna.
Columbia ülikooli teadlased on toonud välja kolm teemat, mida kõrge suhtlemisoskusega inimesed seltskonnas pigem väldivad. Mitte sellepärast, et neist ei tohiks kunagi rääkida, vaid sellepärast, et vale inimene, vale hetk või vale toon võib muuta vestluse ebamugavaks.
1. Raha
Raha on üks neist teemadest, mis võib kiiresti pingeid tekitada. Palgast, võlgadest, kulutustest, varalisest seisust või hinnalistest ostudest rääkimine võib panna teise inimese end ebamugavalt tundma.
Mõne jaoks tekitab see võrdlemist, teise jaoks ebakindlust. Keegi võib tunda, et tal läheb halvemini, keegi teine võib jälle tajuda, et temalt oodatakse selgitusi. Raha ei ole kunagi ainult numbrid — sellega on seotud turvatunne, eneseväärikus, võim, hirmud ja vahel ka häbi.
See ei tähenda, et rahast ei tohiks üldse rääkida. Lähedases suhtes, eriti paarisuhtes, on rahast rääkimine lausa vajalik. Ühine elu, kulud, vastutus ja tulevikuplaanid vajavad ausust.
Seltskondlikus vestluses tasub aga olla ettevaatlik. Küsimused nagu „palju sa teenid?“, „mis see maksis?“ või „kuidas sa seda endale lubada saad?“ võivad mõjuda pealetükkivalt.
Suhtlemisoskusega inimene tajub, millal rahast rääkimine on loomulik ja millal on parem teema vahetada.
2. Välimus
Välimuse kommenteerimine võib tunduda süütu, eriti kui mõte on hea. Ometi võib ka komplimendi tegemisega teinekord teha suure vea.
Me ei tea kunagi, milline suhe on inimesel oma kehaga. Mõni võib olla väga ebakindel oma kehakaalu, vanuse, naha, juuste, riiete või üldise välimuse pärast. Isegi heatahtlik märkus võib puudutada kohta, mis on teise jaoks tundlik.
Näiteks laused nagu „sa oled alla võtnud“, „sa näed väsinud välja“, „see kleit teeb sind saledamaks“ või „sa näed oma vanuse kohta väga hea välja“ võivad kõlada hoopis teisiti, kui ütleja mõtles.
Välimusest rääkimine hoiab sageli üleval võrdlemise kultuuri. Inimene võib hakata tundma, et teda hinnatakse eelkõige selle järgi, kuidas ta välja näeb.
Seepärast keskenduvad head suhtlejad pigem inimese omadustele, mitte välimusele. Nad märkavad näiteks tema huumorimeelt, lahkust, loovust, tarkust, julgust või head energiat.
Sellised komplimendid jäävad palju sügavamale kui märkus kleidi, kehakaalu või soengu kohta.
3. Teiste taga rääkimine
Kuulujutud võivad esmapilgul tunduda seltskondliku liimina. Nende kaudu luuakse justkui ühine salajane ring: „meie teame midagi, mida teised ei tea“. Tegelikult teevad need sageli rohkem kahju kui kasu.
Kui inimene räägib pidevalt teisi taga, hakkavad kuulajad paratamatult mõtlema: mida ta räägib minust siis, kui mind kohal ei ole?
Teiste halvustamine võib näidata, et inimene tunneb end ise ebakindlalt. Vahel üritatakse kellegi teise vähendamise kaudu ise suurem paista. Aga see mõju on lühiajaline. Pikas plaanis tekitab tagarääkimine umbusku ja muudab suhted ettevaatlikumaks.
See ei tähenda, et keerulistest inimestest või valusatest olukordadest ei võiks kunagi rääkida. Vahe on selles, kas jagad oma kogemust usaldusväärse inimesega, et olukorda mõista, või levitad lihtsalt kellegi kohta halvustavaid jutte.
Hea suhtleja ei ehita oma mõjuvõimu teiste maine arvelt. Ta oskab hoida vestluse sellisena, et pärast ei jääks kellelegi halba tunnet.
Sama kehtib ka liigse enesekiituse kohta
Lisaks tagarääkimisele mõjuvad raskelt ka inimesed, kes kasutavad vestlust pidevalt enda esiletõstmiseks. Kui iga teema pöördub lõpuks nende saavutuste, tarkuse, raha või erilisuse juurde, võib teistel tekkida tunne, et neid ei kuulata.
Tõeliselt enesekindel inimene ei pea end igal võimalusel tõestama. Ta laseb oma tegudel, suhtumisel ja kohalolul enda eest rääkida.
Mida sellest meelde jätta?
Hea vestlus ei tähenda seda, et peaksid kogu aeg ettevaatlik olema või iga sõna kartma. Pigem tähendab see teise inimese tunnetamist.
Targad suhtlejad oskavad valida teemasid, mis loovad ühendust, mitte pinget. Nad ei topi nina võõrastesse rahaasjadesse, ei kommenteeri kergekäeliselt välimust ega ehita vestlust kuulujuttudele.
Vestluskunst põhineb kuulamisel, austusel ja siiral huvil teise inimese vastu. Mõnikord on kõige mõjusam mitte see, mida sa ütled, vaid see, mida sa targu ütlemata jätad.
Kristi
Kristi on Kodused lood lehe haldaja. Ta kirjutab kodu, pere ja igapäevaelu teemadel, tuues lugejateni praktilisi nõuandeid ja inspiratsiooni.
Kommentaare ei ole