Psühholoogid hoiatavad: need 15 lauset reedavad varjatud isekust – eriti üks neist võib suhteid lõhkuda

Psühholoogid hoiatavad: need 15 lauset reedavad varjatud isekust – eriti seitsmes neist võib suhteid märkamatult lõhkuda Sõnad...

Psühholoogid hoiatavad: need 15 lauset reedavad varjatud isekust – eriti seitsmes neist võib suhteid märkamatult lõhkuda

Sõnad võivad luua lähedust, kuid need võivad ka märkamatult haavata ja suhteid lõhkuda. Mõned igapäevased väljendid annavad üsna selgelt märku, kui inimene seab oma vajadused järjepidevalt teistest ettepoole.

 

foto : Canva

Igapäevastes väikestes lausetes võib peituda üsna sügavale juurdunud isekus, mis rikub tasapisi paarisuhteid, peresid ja sõprussuhteid. Kui eriti see kuulus seitsmes lause kipub sageli korduma, tasub mõelda, mida see tegelikult näitab.

Psühholoogide sõnul võivad 15 üsna tavalist väljendit paljastada suhtlemisviisi, kus inimene seab pidevalt iseenda keskmesse. Just nii tekibki ümberringi mürgine õhkkond, ilma et see esialgu väga silma paistaks.

Seitsmes lause, mis põhineb liialdatud üldistamisel, võib muutuda emotsionaalse manipuleerimise vahendiks ning jätta sihtmärgiks olevale inimesele sügava jälje enesehinnangusse.

Õnneks on olemas ka enesekehtestava suhtlemise võtted ja võimalused võtta veidi emotsionaalset distantsi, et end selliste lausete eest kaitsta, ilma et peaks tingimata suhet kohe katkestama.

Üks torge, üks etteheide keset õhtusööki või lause, mida korratakse justkui möödaminnes – sõnad näitavad sageli päris hästi, kuidas inimene armastab ja suhestub. Mõned väljendid korduvad eriti sageli neil, kes on väga iseenda keskmes, nii et suhe muutub lõpuks justkui miiniväljaks. Midagi väga dramaatilist ei pea juhtuma – piisab igapäevastest lausetest, mis teisi tasapisi kurnavad.

Psühholoogid räägivad suhtelisest egotsentrismist siis, kui inimene seab järjekindlalt oma vajadused, mugavuse ja tunded teistest ettepoole. Sellisel juhul kipuvad korduma kindlad laused. Ja neist seitsmes – seesama „Sina teed alati…” või „Sina ei tee kunagi…” – ütleb eriti palju.

 

 

Kuidas need laused varjatud isekust paljastavad?

Inimese keel näitab hästi, mis on talle kõige tähtsam: kas kuulamine või kontroll, jagamine või domineerimine. Kui keegi katkestab sinu jutu selleks, et öelda: „Aga mina siis?”, näitab see üsna selgelt, et tema sisemaailm on tema jaoks tähtsam kui sinu oma.

Lause „Sa võlgned mulle midagi” muudab suhte justkui tabeliks, kus kõike mõõdetakse ja arvestatakse. Terve suhe põhineb aga tavaliselt loomulikul vastastikkusel, mitte pideval arvestusel.

Teised väljendid aitavad inimesel vältida vastutust.

Näiteks „Mul ei ole selleks aega” võib sageli tähendada hoopis seda, et see, mis sinuga toimub, ei ole tema jaoks piisavalt oluline.
„See ei ole minu probleem” näitab empaatiapuudust.
„Mul polnud valikut” või „Ma ei tahtnud seda kunagi” asetavad inimese ohvrirolli, justkui oleks elu temaga lihtsalt juhtunud, samal ajal kui sina pead tagajärgedega toime tulema.

 

 

Seitsmes lause: „Sina alati…” – kui sõnadest saab relv

Lause „Sina alati teed…” või „Sina ei tee kunagi…” põhineb mõtteveal, mida nimetatakse liialdatud üldistamiseks. Üks konkreetne eksimus või olukord – näiteks see, et nõudepesumasin jäi tühjendamata – muutub hetkega hinnanguks kogu sinu iseloomule.

Selline lause nullib ära kõik sinu varasemad ja tulevased pingutused, takistab rahulikku vestlust ja muutub sageli emotsionaalse manipuleerimise vahendiks. Eesmärk ei ole enam probleemi lahendada, vaid vaidlus võita.

Sageli käib see käsikäes teiste mürgiste väljenditega. Näiteks:

• „See on minu suhtes ebaõiglane” – õiglust nähakse ainult enda vaatenurgast
• „Sa oled liiga tundlik” – peen viis panna sind oma tunnetes kahtlema
• „Mina olen teinud rohkem kui kõik teised” või „Ilma minuta sa oleksid…” – enda teenete ülepaisutamine ja üleoleku kehtestamine
• „Ma olengi selline” – lause, mis sulgeb ukse igasugusele muutusele
• „Miks see peaks mulle korda minema?” või „Kui sulle ei meeldi, võid ära minna” – need loovad mürgise õhkkonna ja pideva emotsionaalse väljapressimise tunde

 

 

Kuidas sellele reageerida nii, et sa ei tunneks süüd ega kordaks sama mustrit?

Selliste lausete puhul aitab juba see, kui õpid mustrit ära tundma. Näiteks võid endamisi mõelda:
„Praegu pannakse süü minu peale.”
või
„Praegu vähendatakse minu tundeid.”

Enesekehtestav vastus võiks kõlada näiteks nii:
„Kui sa ütled, et ma teen alati nii, siis jääb mulje, nagu minu pingutused ei loekski. Räägime parem sellest, mis praegu toimub.”

Hea võrdlus on ka see, et lause „Ma vajan aega iseendale” on tervislik enesehoid, samas kui „See ei ole minu probleem” lükkab teise inimese lihtsalt kõrvale.

Ja kui märkad, et kasutad ise mõnda sellist väljendit, siis võib see olla hoopis esimene samm muutuse poole. Kui inimene suudab oma sõnastust teadvustada, on tal võimalik see asendada nüansirikkama, empaatiarikkama ja hoolivama suhtlemisega.