Bioloogiline kell: millal keha organid on aktiivsed ja mida see rütm sinu tervise kohta räägib

  Bioloogiline kell – keha iidne rütm foto : Canva Hiina traditsiooniline meditsiin on juba aastatuhandeid õpetanud, et meie ...

 

Bioloogiline kell – keha iidne rütm

foto : Canva

Hiina traditsiooniline meditsiin on juba aastatuhandeid õpetanud, et meie keha töötab kindla rütmi järgi, mis on seotud organite energiatsüklitega. See on ööpäevarütm, mis jaotab 24 tundi kaheteistkümneks kahetunniseks perioodiks. Iga periood on seotud kindla elundiga, mille kaudu liigub Qi – elujõud.

Uni, seedimine, taastumine, emotsioonid ja füüsiline jõudlus on kõik selle rütmiga seotud. Selle mõistmine aitab märgata, miks miski kehas valel ajal „jooksma hakkab“.

---

Kuidas bioloogiline kell toimib?

• Ajavahemikud on jagatud kahetunnisteks tsükliteks.
• Iga tsükli jooksul on üks organ oma energiataseme tipus.
• Kella vastasküljel olev organ on samal ajal oma nõrgeimas faasis.
• Öösel liigub Qi sissepoole, et keha taastada.
• Päeval liigub Qi väljapoole, et toetada aktiivsust ja seedimist.

Näiteks kell 1–3 öösel töötab maks kõige intensiivsemalt, puhastades verd ja toetades keha taastumist. Samal ajal on peensool oma kõige madalamas faasis.

Kui me elame oma bioloogilise rütmi vastu (hiline söömine, vähene uni, stress), tekivad häired. Seetõttu võib bioloogiline kell anda vihjeid, milline organ vajab tähelepanu.

 

 

---

Miks see rütm oluline on?

Keha ei ole loodud tänapäevaseks 24/7 aktiivseks elustiiliks. Näiteks:

• Hiline söömine koormab peensoolt, mis peaks sellel ajal puhkama.
• Vähe magamine häirib maksa puhastusprotsesse.
• Hiline ärkamine võib jääda ajavahemikku, kus neeruenergia on nõrk ja keha vajab loomulikku ergutust.

Kui ärkad igal ööl samal ajal või tunned regulaarselt ebamugavust kindlal kellaajal, võib see viidata konkreetse meridiaani tasakaaluhäirele — olgu siis füüsilisel või emotsionaalsel tasandil.

---

Organite bioloogiline kell (detailne ülevaade)

Kell 3–5 — KOPSUD

Sel ajal vabanevad kehast lima ja jäägid. Öised köhatused võivad viidata:

• liigselt lima tekitavale toitumisele,
• füüsilisele pingele rinnus,
• või emotsionaalsele valule (kurbus, nukrus).

Soovitus: vähenda limarikaste toitude tarbimist ja toeta kopse hingamisharjutustega.

Kell 5–7 — JÄMESOOL

Ideaalne aeg tualetis käimiseks ja päeva alustamiseks. Vesi toetab puhastumist ja seedimist.

Ebamugavustunne sel ajal võib viidata:

• kehvale seedimisele,
• vedelikupuudusele,
• emotsionaalselt: süütunne või vajadus „millestki lahti lasta“.

Kell 7–9 — MAGU

Organism on valmis seedima. See on parim aeg süüa toekas hommikusöök.

Ebameeldiv tunne sel ajal võib tähendada:

• mao külmust (proovi sooje jooke),
• liiga rasket toitu,
• stressist tingitud seedimisprobleeme.

 

 

Kell 9–11 — KÕHUNÄÄRE ja PÕRN

Aeg, mil seedimine töötab hästi ja keha omastab toitaineid. Põrn on seotud immuunsuse ja energiaga.

Allergiate või ebamugavuse ilmumine sel ajal võib viidata:

• põrna nõrkusele,
• immuunsüsteemi stressile,
• emotsionaalselt: enesekindluse puudumisele.

Kell 11–13 — SÜDA

Südame energia on tipus. See on parim aeg seltskonnaks, suhtlemiseks ja aktiivsuseks.

Esineda võivad:

• südamevalu, ärevus, kuumahood,
• emotsionaalselt: rõõm tugevdab, mured nõrgestavad.

Kell 13–15 — PEENSOOL

Seedeprobleemid ja toidumürgitused ilmnevad sageli just selles vahemikus.

Võimalikud viited:

• imendumishäired,
• ebakvaliteetne toitumine,
• emotsionaalselt: liigne kahtlemine, ebakindlus.

 

 

Kell 15–17 — PÕIS

Sellel ajal võib tekkida väsimus. Põis seostub vedeliku tasakaalu, puhkuse ja filtreerimisega.

Ebamugavus võib viidata:

• vedelikupuudusele,
• stressile,
• raskusele emotsioone „välja lasta“.

Kell 17–19 — NEERUD

Neerud annavad energiat ja vastutavad elujõu eest. Kui neerud on tugevad, tunned sel ajal jõudu.

Kui mitte, võivad ilmneda:

• väsimus,
• alaseljavalu,
• emotsionaalselt: hirm, ärevus.

Kell 19–21 — SÜDAMEPAUN

Võib tekkida isu magusa järele. Südamepaun reguleerib vereringlust ja emotsioone.

Tugev magusaisu võib olla seotud:

• veresuhkru kõikumisega,
• stressiga,
• neeruenergia nõrkusega.

Kell 21–23 — KOLMIKSOOJENDI

Seotud keha soojuse ja vedelike jaotusega. Veresooned on taastumisrežiimis.

Peavalu või kurnatus võivad tähendada:

• liigset stressi,
• kehva vedelikutasakaalu.

Kell 23–1 — SAPIPÕIS

Sapipõis töötleb rasvu ja toetab maksa tööd.

Selle energia nõrkus võib tekitada:

• rahutust, ärevust,
• otsustusvõimetust.

Kell 1–3 — MAKS

Maks puhastab verd ja toetab keha öist taastumist.

Sel ajal ärkamine võib viidata:

• maksa ülekoormusele,
• jääkainete kuhjumisele,
• sapikividele,
• emotsionaalselt: viha, pettumus, kogunenud frustratsioon.