Psühholoogia järgi kimbutab see nähtamatu hirm 60+ naisi – sageli ilma, et keegi seda märkaks ...
Psühholoogia järgi kimbutab see nähtamatu hirm 60+ naisi – sageli ilma, et keegi seda märkaks
.png)
|
| foto : Canva |
Vastupidiselt levinud arvamusele ei ela üle 60-aastased naised pidevas hirmus vananemise või surma ees. Tegelikult ei ole surmahirm enam selle vanuse kõige suurem mure. Psühholoogiaeksperdid on hoopis millelegi muule tähelepanu juhtinud.
Võiks arvata, et elu lõpp on vanemas eas pidev ärevuse allikas, kuid enamasti see nii ei ole. Maria Laporte, eakate nõustaja ja organisatsiooni Silver Form president, selgitab, et suurim hirm kuuekümnendates eluaastates inimeste seas on hoopis iseseisvuse kaotus.
„Iseseisvuse vähenemine käib sageli vanusega käsikäes. Kui inimene tunneb, et ta ei saa enam ise hakkama, tõmbub ta endasse ja võib kaotada sideme teistega,“ selgitab Laporte. Sellel on otsene mõju igapäevaelule: väheneb võimalus teha ise otsuseid, elada omas tempos ja korraldada oma elu nii, nagu soovid.
Suurim hirm pärast 60. eluaastat: iseseisvuse kaotus
Sama kinnitab ka Austraalias tehtud uuring, mis on avaldatud PubMedi andmebaasis. Uuringu järgi on eakate suurimateks hirmudeks just iseseisvuse kadumine ja hooldekodusse sattumine, kuna need mõjutavad otseselt elukvaliteeti ja igapäevast toimetulekut.
Uurimisaruandes märgitakse: „Lisaks hirmule tervise halvenemise ees oli osalejate suurim kartus kaotada oma iseseisvus.“ See tähendab, et mure ei seisne ainult füüsilises tervises, vaid eelkõige kontrolli kadumises oma elu üle.
Kuidas vähendada iseseisvuse kadumise riski vanusega?
Hea uudis on see, et vananemist – ja sellega kaasnevat iseseisvuse vähenemist – on võimalik aeglustada. Selleks ei ole vaja keerulisi lahendusi, vaid järjepidevaid ja tervislikke harjumusi.
Soovitatav on liikuda vähemalt 30 minutit päevas. See ei pea tähendama rasket treeningut – piisab jalutuskäigust looduses, aktiivsest liikumisest tööasju ajades või isegi aiatööst. Regulaarne liikumine aitab säilitada nii füüsilist jõudu kui ka tasakaalu.
Sama oluline on sotsiaalne elu. Uuringud näitavad, et suhtlemine ja aktiivne osalemine ühiskondlikus elus aitab pidurdada vaimsete võimete langust. Inimestega suhtlemine, kohtumised ja huviringid ei hoia ainult meelt erksana, vaid toetavad ka emotsionaalset heaolu.
Iseseisvuse hoidmine algab väikestest igapäevastest valikutest – liikumisest, suhtlemisest ja enda eest hoolitsemisest.
Kommentaare ei ole