Paljud arvavad, et on oma lapsepõlvega rahu teinud… kuid need 12 küsimust võivad rääkida muud ...
Paljud arvavad, et on oma lapsepõlvega rahu teinud… kuid need 12 küsimust võivad rääkida muud
.png)
|
| foto : Canva |
Kas sa oled vahel mõelnud, miks sa reageerid teatud olukordades just nii, nagu sa seda teed? Miks mõned tunded, hirmud või suhtemustrid sinu elus korduvad, isegi kui sa ei oska neile põhjust leida?
Psühhoterapeutide sõnul võib vastus peituda lapsepõlves – ka siis, kui sa usud, et minevik on ammu selja taha jäänud.
Lapsepõlves kogetud traumade või väärkohtlemise teadvustamine on sageli väga keeruline. Eriti siis, kui need kogemused on seotud omaenda perega. Juba ainuüksi mõte sellest võib tunduda nii ehmatav ja ebamugav, et inimene eelistab seda eitada või pisendada.
Sellisel juhul hakkab inimene sageli mõtlema nii:
„Mis siis ikka – kõigil on ju omad mured ja probleemid.“
Tunnistamine on tervenemise algus
Psühhoterapeut Kaytee Gillis rõhutab, et oma loo aus tunnistamine on esimene samm tervenemise suunas. Seni, kuni sa kõigud äratundmise ja eitamise vahel, jääd justkui paigale – edasi liikuda on nii raske.
Ajakirjas Psychology Today selgitab Gillis, et oma lapsepõlve kogemusi saab hakata lahti mõtestama suunavate küsimuste abil. Need ei anna valmis vastuseid ega ennusta tervenemise kulgu, kuid aitavad mõista, kus sa oma teekonnal parasjagu asud.
Lapsepõlvetraumad: 12 küsimust, mida endale esitada
Vasta igale küsimusele ühega järgnevatest: mitte kunagi, mõnikord, sageli või väga sageli.
See loetelu ei ole ammendav – lapsepõlvetraumad võivad avalduda väga erineval moel. Küsimused on mõeldud eelkõige eneseanalüüsi abivahendina.
- Kas lapsepõlve peale mõteldes tunned sa kurbust või kaotustunnet?
- Kas sul on keeruline läbi saada ühe või mitme täiskasvanuga, kes sind lapsepõlves kasvatasid või sinu eest hoolitsesid?
- Kas sa kardad, et inimesed võivad sind maha jätta või hüljata?
- Kas sul on raskusi suhete hoidmisega – nii sõprussuhetes kui ka armuelus – või tunned, et sa ei suuda luua normaalseid suhteid?
- Kas sa kardad, et sa ei ole armastust väärt?
- Kas sinu lapsepõlves on pikki ajajärke, mida sa lihtsalt ei mäleta?
- Kas sul on raske olla pikemat aega koos oma vanemate või perega ning vajad nendega suheldes selgeid piire või piiratud keskkonda?
- Kas tunned end teistest erinevana või eraldatuna, justkui sind ei mõistetaks?
- Kas sul on olnud keeruline suhe toidu, alkoholi või teiste sõltuvust tekitavate ainetega?
- Kas sul on raske teisi usaldada, sest kardad, et nad teevad sulle lõpuks haiget?
- Kas sulle on öeldud, et reageerid olukordadele liiga tugevalt või ebaproportsionaalselt?
- Kas sind on lapsepõlves kehaliselt, seksuaalselt, verbaalselt või emotsionaalselt väärkoheldud kellegi poolt, kes pidi sinu eest hoolitsema?
Kuidas neid küsimusi enda heaks kasutada?
Võta aega ja vasta neile küsimustele enda jaoks ausalt. Kui mõni küsimus tekitab ebamugavust, ärevust või tugevaid tundeid, võib see viidata valdkonnale, mis vajab tähelepanu.
Kaytee Gillis tuletab meelde, et iga inimese kogemus on erinev. Seetõttu on ka tervenemise teekond igaühe jaoks omamoodi – mõnel lühem, mõnel pikem, mõnel lihtsam, mõnel keerulisem.
Kui nende küsimustega tegelemine tundub liiga raske või valus, on täiesti mõistlik otsida abi vaimse tervise spetsialistilt. Tervenemine ei pea olema üksildane teekond.
Kommentaare ei ole