Clever adsense

Viimased

latest

Millal lapse soovid hakkavad kõike määrama peres: laps-kuningas, laps-türann või laps-jumal ning mida vanem peaks tegema

  Laps-kuningas, laps-türann või laps-jumal – kuidas neil vahet teha? ...

 

Laps-kuningas, laps-türann või laps-jumal – kuidas neil vahet teha?

foto : Canva

Kas oled endalt kunagi küsinud, kas sinu laps juhib peres toimuvat?

Võib-olla oled kuulnud mõisteid laps-kuningas, laps-türann või isegi laps-jumal, kuid pole päris kindel, mida need tähendavad ja kuidas need teineteisest erinevad. Neid väljendeid kuuleb üha sagedamini, ent need vajavad selgitamist. Vaatame koos, mida need tegelikult tähendavad.


Laps-kuningas – kui lapsest saab pere keskpunkt

Laps-kuningas on laps, kes juhib peres toimuvat, ilma et oleks tingimata agressiivne. Tema soovid hakkavad peres kõike määrama ning täiskasvanud taanduvad sageli, et vältida konflikte. Laps ei taha kellelegi halba, kuid ta on saanud liiga määrava rolli – sest see roll on talle tasapisi antud.

Näide: laps otsustab, mida süüakse, millal magama minnakse või kuhu minnakse, ilma et keegi sellele sisuliselt vastu vaidleks.

 

 


Laps-türann – kui võimu haarab viha

Siin on piir juba ületatud. Laps-türann kasutab oma tahtmise saavutamiseks ähvardusi, emotsionaalset survestamist, verbaalset või isegi füüsilist vägivalda. Ta ei talu pettumust ja võib vanemates tekitada hirmu.

Ta asetab end täiskasvanutega samale tasandile ega tunnista autoriteeti.

Näide: laps sõimab, lööb või lõhub asju, kui tema soovidele vastu ei tulda.


Laps-jumal – kui kõik keerleb tema ümber

See profiil on raskemini märgatav, kuid samamoodi tasakaalust väljas. Laps-jumalat idealiseeritakse ja väärtustatakse liiga palju. Teda nähakse kui erakordset olendit, kellele justkui peavadki kehtima teised reeglid.

Laps hakkabki end tajuma teistest parema ja erilisemana: tema soovid ja vajadused hakkavad peres kõike määrama.

Näide: kõike, mida laps teeb, peetakse täiuslikuks. Talle ei julgeta vastu vaielda, kartes tema tundeid „haavata“ või tema „enesekindlust“ murda.

 

 



Miks need mustrid tekivad?

Need rollid ei kujune juhuslikult, vaid tekivad enamasti teatud sisemistest ja elulistest põhjustest. Sageli on nende aluseks:

  • soov pakkuda lapsele armastust, turvatunnet ja tunnustust,
  • hirm teha lapsele haiget või valmistada talle pettumust,
  • vanema väsimus, lahkuminek või ebakindlus kasvatuse küsimustes.

Oluline eristustegur on see, millisena laps tajub oma kohta pere hierarhias.


Kolm profiili – kui rollid peres nihkuvad

Laps-kuningas
Laps juhib peres toimuvat, kuid ei ole agressiivne.
Vanemad taanduvad, et vältida konflikte.
👉 Riskid: segadus, frustratsioon, piiride puudumine.

Laps-türann
Laps seab end täiskasvanutega samale tasandile ja kehtestab oma tahtmist vihahoo kaudu.
Vanem ei julge enam piire seada.
👉 Riskid: vägivald, sotsiaalne isoleerumine.

Laps-jumal
Lapse soovid hakkavad peres kõike määrama ning ta peab end teistest paremaks.
Vanemad idealiseerivad ja väldivad igasugust kriitikat.
👉 Riskid: ebaõnnestumise talumatus, nartsissistlikud jooned.


Kuidas lapsevanem saab oma rolli taastada?

Kas ka positiivsel kasvatusel on piirid?

Heatahtlik ja toetav kasvatus on väärtuslik. Kuid vahel juhtub, et soovis olla alati pehme ja mõistev kaob ära täiskasvanu roll. Piiride seadmine on samuti armastus.

Keelamine, pettumustunde lubamine ja täiskasvanu positsiooni hoidmine ei tähenda hoolimatust. Vastupidi – see loob lapsele kasvamiseks turvalise raami.

Tähtis on hoida tasakaalu.

 

 


Kui igaüks on omal kohal, on kõigil kergem hingata

Laps ei pea juhtima peres toimuvat ega kandma täiskasvanu rolli. Ta vajab turvalist raami kasvamiseks, vanemat, kes on olemas ja ruumi, et kasvada koos paikapandud reeglitega.

Vanema koha taastamine ei võta lapselt midagi ära – see annab talle selguse ja kindlustunde. Ja sageli võtab see ka vanemalt suure koorma ära.


Korduma kippuvad küsimused

Kuidas eristada nõudlikku last laps-türannist?
Piiride testimine on lapse arengus normaalne. Muret hakkab tekitama olukord siis, kui täiskasvanu tunneb end jõuetuna, hirmununa või ohustatuna.

Kas see on vanemate süü, lapse vajadused ja soovid kipuvad kõike varjutama?
Ei. Sellised nihked tekivad sageli tasapisi ja headest kavatsustest. See ei ole kellegi süü, vaid dünaamika, mida saab korrigeerida.

Kas kool võib neid mustreid märgata?
Mõnikord, eriti laps-türanni puhul. Kuid sageli käitub laps koolis ja kodus väga erinevalt, mistõttu jääb vanema tähelepanelikkus oluliseks.



Kommentaare ei ole