Clever adsense

Viimased

latest

Kui su lähedane kannatab depressiooni all: kuidas aidata ja kuidas ise tugev püsida

  Kui sa elad inimesega, kes kannatab depressiooni käes ...

 

Kui sa elad inimesega, kes kannatab depressiooni käes
foto : Canva

Depressioon on haigus, mis toob kaasa sügava meeleolu languse, jõuetuse ja hingelise valu.
See ei ole “halb tuju” ega “laiskus”, vaid seisund, mil inimene kaotab võime rõõmu tunda ja elus tavapärases tempos edasi liikuda.
Selle haigusega elamine on raske ka sellele, kes depressiooni käes kannatab – kuid tõeline väljakutse võib olla ka tema lähedastele.
Depressiivse inimese kõrval elamine nõuab mõistmist, kannatlikkust ja oskust toetada ilma surveta.


Lähedase roll on suur – aga sa ei pea seda üksi kandma

Depressiooni puhul on oluline pöörduda võimalikult kiiresti spetsialisti poole.
Lähedase toetus ei asenda professionaalset abi, kuid see aitab paranemisele palju kaasa.
Igapäevaselt tuleb säilitada rahulik, toetav ja hinnanguvaba suhtumine – depressioon ei ole midagi, mida inimene “saaks ise ära lahendada”.
Sinu kohalolu, kannatlikkus ja kuulamisoskus võivad olla tema jaoks tõeliselt hindamatud.

 

 

Hea tugi tähendab eelkõige seda, et sa ei suru inimest takka, ei sunni teda “ennast kokku võtma” ega võrdle teda teistega.
Mõistmine ja kuulamine on sageli palju olulisemad kui kõige paremad nõuanded.
Samas on sul lähedasena tähtis roll märgata haiguse kulgu, muutusi seisundis ja võimalikke tagasilööke.
Kõik olulised tähelepanekud tuleks arstile edasi anda – just nemad oskavad ravi kohandada.

Depressiooniga inimese kõrval võib aga ka toetaja ise vahel tunda väsimust, ülemäärast vastutust või üksilduse tunnet.
Sul on sama palju õigus oma heaolule kui haigel inimesel.
Sa ei pea loobuma oma tavapärastest tegevustest ega jätma enda vajadusi tähelepanuta.
Kui tunned, et jõud saab otsa, pöördu julgelt terapeudi või tugigrupi poole – ka sina väärid tuge.

 

 


Depressioon muudab igapäevaelu ja käitumist

Depressioon mõjutab inimese vaimset ja füüsilist toimimist.
Võib juhtuda, et ta ei jaksa teha asju, mis varem tundusid lihtsad ja igapäevased.
Ta väldib suhtlemist, kaotab huvi hobide vastu ja lükkab ülesandeid edasi mitte laiskusest, vaid jõuetusest.
Depressioon ei ole mööduv masendus, vaid seisund, mis vajab ravi ja kannatlikkust.

Sageli võib tunduda, et inimene “ei pinguta” või “ei huvitu”, kuid tegelikult võitleb ta iga päev nähtamatu koormaga.
Kõik tema ressursid kuluvad ellujäämisele, mitte väliste ootuste täitmisele.
Selle mõistmine aitab suhtuda temasse kaastundlikumalt ja toetavamalt.
Tuleb meeles pidada: depressiooni all kannatav inimene ei vali olla nii; haigus valib tema.

 

 


Kuula ja ära tõuka tagant

Ära püüa depressioonis inimest “raputada” või panna teda tegema suuri muutusi, mida ta ei jaksa.
Tema jaoks on rutiin ja tuttavad tegevused tihti ainsad asjad, mis loovad veidi turvatunnet.
Mõni täiesti süütu lause või sündmus võib tema seisundit hoopis halvendada, sest tundlikkus on depressiooni ajal suur.
Seepärast on oluline mitte survestada, mitte “motiveerida väevõimuga” ega anda tühje käsklusi stiilis “võta end kokku”.

Teda ei aita loogika või lohutused stiilis “teistel on veel hullem” – need muudavad olukorra tavaliselt veel valusamaks.
Aita tal liikuda väikeste sammudega, tema tempos, austades tema piire.
Kui vajad abi või tunned, et olukord käib üle jõu, ära kõhkle otsimast tuge iseendale.
Depressioon puudutab alati ka lähedasi ning keegi ei pea sellega üksi hakkama saama.

Kommentaare ei ole