Kui kaks inimest on kokku määratud, ristuvad nende teed taas – varem või hiljem ...
Kui kaks inimest on kokku määratud, ristuvad nende teed taas – varem või hiljem
.png)
foto : Canva
.png)
Ilmselt oled ka sina kuulnud seda ütlust:
„Kui sa kedagi armastad, lase tal minna. Kui ta on sulle määratud,
tuleb ta tagasi.”
See kõlab alguses ehk kummaliselt, isegi paradoksaalselt, kuid selles peitub sügavam tõde, mida mõistame alles siis, kui elu meid selle ette toob.
Kui kahe inimese vahel on tugev side ja nad on teineteise jaoks loodud, võib juhtuda, et nad peavad mingiks ajaks lahku minema. Mitte karistuseks, vaid selleks, et kasvada, terveneda ja saada nendeks, kelleks nad on mõeldud.
Mõnikord tuleb enne parandada oma haavad, hirmud ja südame ebakindlused, et olla valmis armastuseks, mis on tõeline ja püsiv.
Mõnikord kohtame me õiget inimest valel ajal. Sellepärast võib lahkuminek olla vältimatu — mõlema hinge heaks. Ometi jääb südamesse tunne, et lugu pole lõppenud, et mingi osa sinust kuulub temale ja tema sinu omale.
On inimesi, kes ilmuvad meie ellu ainult korraks — justkui mööduv tuuleiil. Aastad mööduvad, elu muutub, kuid mõtted lähevad ikka ja jälle tagasi tema juurde. Mitte juhuslikult, vaid seetõttu, et mõned hinged puudutavad meid viisil, mida aeg ei kustuta.
Saatuse teed on ettearvamatud.
Kui keegi on tõesti sulle määratud, leiab ta tee tagasi sinu juurde.
Ükskõik, kui kaua see aega võtab.
Ja kui see juhtub, ei tunne te end enam kahe eraldiseisva inimesena, vaid justkui kahe poolega, mis lõpuks taas kokku said.
Ideaalis võiksime lihtsalt usaldada oma südant ja oodata. Aga reaalsus on see, et paljud meist proovivad edasi liikuda, leiavad uusi kaaslasi, alustavad uusi suhteid. Ometi on nendes suhetes midagi, mis ei tööta. Sest süda on alles pooleldi vabaks laskmata.
Mitte kõik, keda oleme armastanud, ei tule tagasi. Tagasi tuleb ainult see üks — see, kel hinges on sinu nimi ja kellele sina jääd alati meelde. See, kellele pole vaja selgitada, miks sa temast kunagi päriselt üle ei saanud.
Kui sa armastad kedagi, lase tal minna — mitte kaotamiseks, vaid
austusest. Kui ta kuulub sinu ellu, siis naaseb ta.
Ja kui ei naase, siis õpetas ta sulle midagi, mida keegi teine poleks
saanud.
Aeg, mil te olete lahus, on vajalik. See vormib sinust inimese, kelleks sa oled mõeldud saama.
Aga südamesse jääb alati üks inimene, kes on jätnud sinna jälje, mida ei
kustuta ei aeg ega uued suhted.
Jälg, mis meenutab, et mõned hinged on päriselt kokku loodud — isegi siis,
kui nad ajutiselt teineteisest eemaldusid.
Kommentaare ei ole