15 märki sellest, et sul võib olla varjatud depressioon ...
15 märki sellest, et sul võib olla varjatud depressioon
.png)
foto : Canva
.png)
Depressioon on haigus. Paljud inimesed, kes selle all kannatavad, ei räägi oma seisundist mitte kellelegi. Seda nimetatakse varjatud depressiooniks – inimene elab justkui tavalist elu, käib tööl, täidab kohustusi ja loob uusi projekte, ent sisimas käib iga päev raske võitlus. Mõnikord piisab vaid ühest valest sammust või otsusest, et see lõpeks traagiliselt.
Tavaliselt väljendub depressioon meeleolu alanemises, kurbuses,
meeleheites ja huvipuuduses ümbritseva maailma vastu.
Varjatud depressioon aga näitab end teisiti – sageli
psühhosomaatiliste sümptomitena,
näiteks lihasvalu, seedehäired, kõhuvalud, uneprobleemid, väsimus või
isumuutused. Sellist inimest võib olla raske mõista ja aidata, sest
väliselt tundub kõik korras.
Siin on 15 märki, mis võivad viidata varjatud depressioonile.
1. Pidev elu mõtte otsimine
Varjatud depressiooni all kannatav inimene tunneb sageli sisemist tühjust ja otsib oma elule sügavamat tähendust. Ta alustab korraga mitmeid projekte või otsib uusi kogemusi, lootes leida neist eksistentsi mõtet ja põhjendust.
2. Vaikne appihüüd
Ka depressiivne inimene vajab abi, kuigi ei pruugi seda otsesõnu paluda. Oluline on märgata nende peeneid vihjeid ja kuulata, kui nad milleski nõu küsivad – see võib olla viis, kuidas nad püüavad luua usaldust ja saada tuge.
3. Teistsugune reageerimine igapäevastele olukordadele
Depressioon võib muuta inimese reaktsioone. Näiteks ei pruugi suhkur või kofeiin, mis tavaliselt tõstavad enamikul inimestel meeleolu, depressiivset inimest samamoodi mõjutada. Tema organism reageerib teisiti ning ta võib vajada rohkem pingutust, et end paremini tunda.
4. Surmale keskendumine
Paljud depressiivsed inimesed mõtlevad elu lõpu ja surma peale. Nad seostavad oma kogemusi ja raskusi võimaliku lõpu või kadumisega. Kui sinu lähedane räägib sageli surmast või oma elu mõttetusest, võib see olla tõsine hoiatusmärk.
5. Imelikud toitumisharjumused
Depressioon mõjutab söömist. Mõnel inimesel kaob näljatunne täielikult, teised hakkavad liigselt sööma, et vaigistada sisemist valu või tühjust.
6. Ebaharilikud uneharjumused
Depressiivne inimene võib kas vaevu magada või magada liiga palju. Häiritud sisemine rahu muudab organismi loomulikku rütmi ja tekitab väsimuse, mida uni ei leevenda.
7. Liigne vabandamine
Depressiivne inimene otsib pidevalt vabandusi, et varjata oma sisemist valu või vältida olukordi, kus ta tunneb end haavatavana. Ta võib jätta lubadused täitmata, tühistada kohtumisi või vältida telefonikõnesid, põhjendades seda näiliselt väikeste asjadega.
8. Üksinduse eelistamine
Depressioonis inimene võib teadlikult otsida üksindust, et valu leevendada. Ta keskendub oma projektidele või hobidele, mis pakuvad talle ajutist rahu ja kontrollitunnet.
9. Pingutused normaalsena paistmiseks
Varjatud depressiooniga inimene teeskleb, et kõik on korras. Avalikkuse ees võib ta olla rõõmsameelne ja rahulik, samal ajal kui sisimas käib raske võitlus. Ta ei taha, et teised tema haavatavust märkaksid.
10. Raskused halbade kogemuste unustamisega
Depressiivne inimene hoiab kinni valusatest mälestustest ja elab neid korduvalt läbi. Tema aju on justkui svamm, mis imab kõik negatiivse ja salvestab selle kauaks ajaks.
11. Tundlikkus teiste valu suhtes
Teiste kannatused meenutavad talle enda omi. Ta suudab tajuda ja tunda teiste valu sügavamalt kui enamik inimesi, justkui elaks ta selle ise läbi.
12. Kalduvus keskenduda halvimale
Depressiivne inimene kujutab endale sageli ette kõige mustemaid stsenaariume. Mõnikord aitab see tal probleeme paremini ette näha ja lahendada, kuid enamasti toidab see pidevat ärevust ja lootusetuse tunnet.
13. Ülemäärane väsimus
Pidev sisemine pinge ja mõtete ületöötlemine väsitab. Depressiivne inimene võib tunda end kurnatuna isegi siis, kui ta pole füüsiliselt palju teinud.
14. Eneseväärtuse kaotus
Varjatud depressioonis inimene tunneb, et ta pole piisav – ei tööalaselt, perekonnas ega suhetes. Ta võib olla äärmiselt enesekriitiline ja tunda pidevalt süütunnet.
15. Liigne mõtlemine ja analüüsimine
Depressiivne meel otsib pidevalt seletusi ja põhjusi. Iga olukord, iga sõna ja pilk võib muutuda lõputuks sisemiseks analüüsiks, mis väsitab ja suurendab ärevust.
🕯️ Kokkuvõtteks
Varjatud depressioon ei ole nõrkus, vaid märk, et inimene on liiga kaua pidanud tugev olema. Märkamine ja kuulamine võivad olla need lihtsad sammud, mis aitavad teisel inimesel hakata paranema.
Kommentaare ei ole