Sa oled pinges, sest sind ei hinnata ega kuulata piisavalt. Aga mis oleks, kui hoolitseksid lõpuks ka iseenda eest? ...
Sa oled pinges, sest sind ei hinnata ega kuulata piisavalt. Aga mis oleks, kui hoolitseksid lõpuks ka iseenda eest?
.png)
foto : Canva
.png)
Hommikul ärgates tunned juba väsimust ja kurnatust, justkui oleks öö olnud liiga lühike. Sa ei saa arugi, kas sa päriselt magasid või keerasid end vaid korraks voodis teisele küljele. Aeg liigub kiiresti. On vaja end valmis sättida, pere eest hoolitseda ja tööle tormata.
Hommikusöögilauda kattes käib mõte peas ringi: mida täna ära teha, mida ei tohi unustada, kellega peab rääkima, kuhu peab jõudma. Kõik teised vajavad midagi. Kõigile on sul lahendused olemas.
Aga kus oled selles kõiges sina ise?
Sa oled hinge ja keha kurnanud, aga keegi ei märka
Päevad on täidetud kohustuste, tempo ja survega. Sa hoolitsed kõigi eest, tegutsed mitmel rindel korraga, hoiad kogu süsteemi toimimas. Ometi tundub, et mitte keegi ei näe sinu pingutusi – ja veel vähem mõistab, kui väsitav see tegelikult on.
Sa surud oma pettumuse ja kibestumuse alla, sest negatiivsed tunded justkui “pole lubatud”. Sa oled harjunud olema see, kes ei virise, ei kurda, ei näita nõrkust.
Aga ehk oleks aeg küsida endalt:
mis oleks, kui hoolitseksid iseenda eest sama pühendunult, kui teiste
eest?
See ei muuda sind egoistlikuks. Vastupidi – see tähendab vaid seda, et sa
väärtustad iseend võrdselt teistega.
Oled ju alati pannud ennast viimasele kohale, mõeldes enese peale alles
siis, kui kõik teised on oma osa saanud.
Kas sa ei väärigi natukene omaenda tähelepanu?
Miks on teisi lihtsam armastada kui iseennast?
Sa suudad olla soe ja hooliv oma lähedaste suhtes. Sa kuulad, toetad,
tunnetad.
Aga iseenda vajadused jätad tahaplaanile. Kui sa ei jõua kõigile vastu
tulla, tekib süütunne – justkui peaksid alati rohkem pingutama, rohkem
andma, rohkem olema.
Miks sa ei luba endal olla sama oluline kui teised?
Miks sa ei pea ennast sama väärtuslikuks?
Kuhu viib pidev eneseohverdamine?
Küsi endalt ausalt:
- Kas sa loodad, et eneseohverdus paneb teised sind rohkem armastama?
- Kas sa loodad, et sellest piisab, et olla “hea inimene”?
- Kas arvad, et ainult niimoodi tõused teiste silmis väärtuslikumale kohale?
Tegelikult on kogu su pinge ja rahutus tulnud ühest lihtsast allikast:
sa ei tunne, et sind hinnatakse, kuulatakse või märgatakse.
Sa annad rohkem, kui sul anda on.
Sa kulutad oma jõu ära, lootes tänule, mis ei tule kunagi sellisel kujul,
nagu sa seda ootad.
Ja see teeb haiget.
Aga kas sa oled üldse öelnud, mida sa vajad?
Kas sa tead ise, mida tahad?
Kas sa oled oma vajadused sõnadesse pannud?
Kas sa oled neid väljendanud inimestele, kelle poole sa ootusärevalt
vaatad?
Soovid ei ole kapriisid, mida peaks häbenema.
Soovid ja vajadused on meie olemuse osa, mitte midagi juhuslikku või tühist.
Kui sa õpid oma soove ära tundma ja austama, siis muutub ka su elu.
Alles siis saad hakata elama nii, et su vajadused ei jää pidevalt
varju.
Esimene samm: tee ruumi endale
Õpi end kuulama.
Kuula, mida su hing vajab.
Kuula oma väsimust.
Kuula oma südant, mis sosistab:
“ma vajan ka hoolt.”
Luba endal puhata.
Luba endal olla inimene.
Luba endal olla väärtuslik.
Võta nüüd hetk, hinga sügavalt sisse ja tee midagi, mis on päriselt sinu
jaoks.
Võta raamat, tee tass teed, mine jalutama või luba endale vaikust.
Sa ei pea kõike üksi kandma.
Sa ei pea alati olema kõige tugevam.
Sa oled ära teeninud rahu.
Mine loe nüüd mõnda head raamatut.
Sa oled selle ära teeninud. 💛
Kommentaare ei ole