Ilme: “Mul on õigus oma elu elada, mitte olla lihtsalt lapsehoidja”

   Ilme näeb asju natuke teises valguses, kui teised vanavanemad, kellele lastelaste hoidmine ja nendega aja veetmine rõõmu valmist...

 

 Ilme näeb asju natuke teises valguses, kui teised vanavanemad, kellele lastelaste hoidmine ja nendega aja veetmine rõõmu valmistab. Ilmse arvates on vanaema roll natuke aja jooksul muutunud ja ei maksa arvata, et tänapäeva noored vanaemad rõõmuga sukka koovad ja lastelastele kooki küpsetavad. 

foto : Canva

Ilme on kolme lapse ema ja viie lapse vanavanaema. Ta tahab lõpuks ometi elada oma elu. "Ma olen oma lapsed suureks kasvatanud. Nüüd on viimane aeg hakata mõtlema ka iseenda peale, on ju nii? ", ütleb ta otsusekindlalt. 

Kuna noored käivad tööl, kulub vanavanemate abi marjaks ära. Ikka viiakse lapsed aeg-ajalt ka vanavanemate juurde. "See on nagu mingi eeldus, et vanavanemad peavad alati olema rõõmuga valmis hoidma oma lapselapsi igal vabal päeval. Minu puhul see nii ei ole ja ma tunnistan seda ausalt. Ma ei näe, mis selles halba on. Mul on ka oma elu elada! "

 

 

Kui esimene lapselaps sündis, sai Ilme aru, et noortele oleks meeldinud, kui noor vanaema ka oma abi oleks pakkunud. Ent hoolimata sellest, et Ilmele meeldib lastelastega koos olla, tekib tal aeg-ajalt tunne nagu oleks see mingi kohustus, mida ta peab tegema, meeldib see talle siis või mitte. "Kui sa korra ütled, et jah, sa oled vaba ja tooge lapsed siia, siis nagu eeldatakse, et sellest saabki reegel! Aga mis saab nii minu isiklikust vabast ajast? Tulge taevas appi, mina käin ja ka tööl ja mul on õigus oma vabade päevadega teha seda, mida ma tahan. On ju õigus? "

Ta ei saa aru neist vanavanematest, kes kogu aeg lapselapsi hoiavad. "Jah, ma tahan muidugi olla koos oma lapselastega, aga mitte nii, et minust saabki nende hoidja! Ma viin hea meelega lapsed parki jalutama, lähme sööme jäätis, vaatame luikesid, aga palun jätke minu enda otsustada ikka, millal ma seda teen!"

 

 

"Ma olen oma elu jooksul pidanud nii palju tööd rabama, lapsed olid väikesed, ma ei saanud midagi teha ega midagi endale lubada. Elasimegi nii päevast päeva. Nüüd ma tahan oma elu nautida, minna reisima, ma ei tea, teha seda, mis mulle meeldib. Ma ei saa olla hea vanaema, kui ma ei tunne ise ennast hästi selles rollis. Jah, ma saan aru, ma ei ole tüüpiline vanaema, ju ma siis ei sobi selleks, aga see on minu elu ja mul on õigus otsustada."

Ilmselt on inimesi, kes peavad sellist suhtumist liiga egoistlikuks. "Minult on küsitud, et kuidas see siis nüüd on, mul on ju vaba päev, et kuidas ma siis ei saa! Aga ma ei pea ju igal vabal päeval lapsi hoidma! Vanaema tahab ka oma elu elada, kui mitte praegu, siis millal veel! "

Ilme sõnul tuleb need asjad võimalikult vara selgeks teha. "Oma lastele olen ma kohe selgeks teinud, et kui neil on lapsehoidjat vaja, siis vaadaku ise, kuidas toime tulevad. Ma hoian lapsi hea meelega, kui mul on selleks aega, vastasel korral ma ütlen, et ma ei saa. Ja ongi kõik. Miks sellest nii suurt numbrit teha? ". Selle asemel, et hoida lapselapsi, leiab Ilme, et vanavanematel on ka õigus oma elu elada ja ilma, et nad peaksid end seejuures süüdi tundma. 

 

 

Ilme pole ainus, kes nii mõtleb. Paljud temavanused tunnevad end süüdi, kui nad ühel või teisel põhjusel ei saa lapselapsi hoida. "Ma tean palju selliseid vanaemasid, kes puhtast kohusetundest hoiavad oma lapselapsi, no kui noortel tõesti ei ole muud võimalust, et kuidas nad siis ikka hakkama saavad. Saavad küll, kui tahavad. "

Ilme leiab, et vanavanemate rolli ja sellega kaasnevad kohustused peaks üle vaatama. "Muidugi on lapselapsed mulle väga kallid ja ma armastan neid väga. Ma lihtsalt leian, et ka minul on õigus oma isiklikule elule. "

Ilme lugu on ehe tõestus sellest, et vanavanemate roll tänapäeva ühiskonnas on muutumas. Kui noortel on tihti oma tööga kiire ja vaja karjääri teha, kasvab nõudlus vanavanemate abi järgi iga päev. Ilme ei taha konflikte, vaid arusaamist ja mõistmist. Ilme leiab, et ükski vanavanem ei pea end tundma süüdi, kui ta ei taha tõesti lapselapsi hoida, teiseks ei maksa kunagi oodata ka liiga palju ühelt vanavanemalt. Eakale inimesele ei maksa liiga suurt koormust ka peale panna. Ning viimaseks lisab ta, et igale inimesele peab jääma tema valikuvabadus ja võimalus otsustada.