Depressioon valetab sulle iga päev – tõde, mida sa praegu tegelikult kõige rohkem vajad

  Depressioon valetab sulle: sa ei ole rumal, sa ei ole kole, sa ei ole nõrk, sa ei ole üksi! ...

 

Depressioon valetab sulle: sa ei ole rumal, sa ei ole kole, sa ei ole nõrk, sa ei ole üksi!

foto : Canva

Depressioon on kannatus. Depressioon paneb sind kannatama. Aga sa ei tohi ega pea alla andma – sa võid sellest välja tulla palju tugevamana kui varem.

Depressioon on meie sajandi haigus. Tegemist on tõsise seisundiga, mis puudutab igal aastal umbes 10–15% inimestest.

Hea uudis on see, et spetsialistid on leidnud aina rohkem võimalusi ja välja töötanud hüpoteese, mis aitavad depressiooni paremini mõista, ennetada ja isegi ravida. Depressioon on tõsine ja valus, kuid paradoksaalsel kombel võib ta olla ka õpetaja – ta võib suunata sind elama uuesti ja paremini. Tingimusel, et sa otsid abi, tegeled raviga ning katsud mõista, mida depressioon sulle öelda tahab.

Depressioon valetab sulle

Sa ei ole kole.

Sa ei ole rumal.

Sa ei ole mõttetu ega kasutu.

Sa ei ole nõrk.

Sa ei ole kellelegi koormaks.

Sa ei ole hull ega "segane".

Sa ei ole üksi.

 

 

1. Ära eira oma tundeid – ära mängi jaanalindu ega tunne end süüdi

Sa pead selgeks tegema, mis sinuga toimub. Sa pead hoolitsema rohkem iseenda eest. Ära tee enam nägu, et kõik oleks korras. Ära eita seda, mis sinuga lahti on.

Kui sa tunnistad endale, et oled praegu katki, on see esimene samm paranemise suunas. Sageli teame, et miski on valesti, kuid me ei taha sellega tegeleda. Me üritame oma tundeid vaigistada toidu, alkoholi või tablettidega. Me ei kuula oma keha ega mõtteid – me põgeneme.

Lõpeta endale valetamine. See ei ole sinu süü. Depressioon on lihtsalt pannud su elu pausile. Kuula iseennast paremini. 

 

 

2. Kuula seda last, kes sinu sees nutab

Depressioon räägib sageli mõne vana, sügava haava kaudu. See võib olla seotud alateadlike lapsepõlvekogemustega – mahajäetusega, hirmuga, mõistmatusetundega. Sageli juhtub, et lapse vajadused jäävad tahaplaanile isegi siis, kui vanemad hiljem püüavad kõike heastada.

Täiskasvanuna võivad need vanad tunded väljenduda süütunde, enesekriitika, üksinduse, ükskõiksuse või enesekindluse puudusena.

Depressioonis inimene vajab armastust, soojust ja märkamist. Ta vajab, et keegi näeks tema valu. Kui see nii on, siis vajab ka sinu sisemine laps abi. Aita teda.  

3. Psühhoteraapia

Psühhoteraapia aitab sul end tühjaks rääkida ja selgust saada. See parandab sinu emotsionaalset seisundit. Selleks, et depressiooni mõista, tuleb mõista iseennast – oma lugu, mustreid ja tundeid. Üksi on seda väga raske teha.

See on põhjus, miks professionaalne abi on nii tähtis. Sa väärid, et keegi kuulaks sind päriselt, kogu tähelepanuga. 

 

 

4. Muuda oma käitumist

Depressioon on märk, et miski sinu elus ei toimi. See näitab, et aeg on oma harjumusi muuta.

Aga mitte ainult väliseid – nagu töö või partneri vahetamine. Muuta tuleb eelkõige sisemisi mustreid.

Sa pead õppima:

• ütlema ei
• kaitsma oma piire
• seisma enda eest
• mitte elama ainult teiste jaoks
• olema enda vastu leebe
• olema enda jaoks hea lapsevanem

Kui sa õpid eristama oma sisemist last iseendast, hakkad sa maailma nägema teises valguses. Ja sul jääb endale rohkem energiat alles.

5. Ära murdu – tõuse püsti ja ela edasi

Psühhoteraapia ja eneseteadlikkus toimivad nagu lumepalliefekt – samm-sammult lähed sa pimedusest valguse poole.

See ei juhtu üleöö. Aga sa liigud edasi. Sa tuled sellest välja. Sa leiad jälle tasakaalu. Sa leiad jälle elu.

Ja ühel hetkel taipad, et oled tugevam, kui oleksid kunagi arvanud.