Arvad, et oled lihtsalt närviline? Tegelik põhjus võib olla hoopis muu

Vaata, miks sa oled halvas tujus nii tihti ...

Vaata, miks sa oled halvas tujus nii tihti

foto : Canva

Halb tuju ei tähenda alati, et sul on halb iseloom. Väga sageli on selle taga hoopis peidetud põhjused – tervis, harjumused, hormoonid või stress. Siin on levinumad põhjused, miks su tuju võib kiiresti kõikuma lüüa.

Unepuudus

Kui tahad olla heas tujus, maga piisavalt. Sinu keha ja aju vajavad 7–9 tundi und, mitte 5–6 nagu paljud täiskasvanud harjunud on. Vähene uni muudab närviliseks, kannatamatuks ja suurendab stressi.

Liigne kofeiin

Kofeiin mõjutab aju tugevalt. Kuigi see ergutab, võib see samal ajal tekitada ärevust, väsimust ja ärrituvust. Kui oled harjunud jooma palju kohvi, võib selle puudumine muuta sind närviliseks ja tõsta halba tuju.

Unustamine ja mälulüngad

Kui mõni oluline asi meelest läheb, põhjustab see pettumust ja ärritust. Tihti tundub teistele, et oled halvas tujus, kuigi tegelikult oled lihtsalt enda peale pettunud.

Kroonilised valud

Isegi väikesed, kuid püsivad valud (näiteks seljas või liigestes) mõjutavad otseselt sinu tuju. Sa ei pruugi sellest teistele rääkida, kuid sinu keha on pinges – ja pinges keha tekitab pinges emotsioone. 

 

 

Kerge depressioon

Depressioon ei pea olema sügav, et mõjutada tuju. Kerge depressioon muudab maailma hallimaks, mõtted tumedamaks ja motivatsiooni väiksemaks. See on üks sagedasemaid põhjuseid, miks inimene võib olla tihti halvas tujus isegi seda teadvustamata.

Ärevushäired

Kui sa muretsed palju või mõtled üle, võib ärevus muuta iga päeva raskemaks. Ärevus paneb olukordi isiklikult võtma ja tekitab sisemist pinget, mis väljendub tihti ärrituvusena.

Südamepuudulikkus

Südameprobleemid võivad tekitada tugevat väsimust ja muret, mis mõjutab otseselt sinu tuju. Lisaks võib halveneda aju verevarustus – ja kuna aju kontrollib emotsioone, muutud sa kergemini närviliseks ja ärrituvaks.

Premenstruaalne düsfooriline häire (PMDD)

Tavaline PMS põhjustab tujumuutusi mõned päevad enne menstruatsiooni. Kui sümptomid on aga tugevamad ja kestavad kauem, võib tegemist olla PMDD-ga – hormoonitaseme kõikumisega, mis mõjutab tugevalt sinu meeleolu. 

 

 

Menopausieelne periood

Hormonaalsed muutused enne menopausi võivad põhjustada:

• uneprobleeme
• kuumahooge
• ärevust
• ärrituvust

See kõik mõjutab otseselt sinu emotsionaalset tasakaalu.

Keskendumishäired

Kui sul on raskem keskenduda, võid tunda pettumust, kui keegi sinu tööle etteheiteid teeb. Sa tead, et püüad, aga tunned, et sinult nõutakse liiga palju – ja see tekitab ärritust.

Salendavad tabletid

Paljud salendavad preparaadid sisaldavad aineid, mis:

• tõstavad ärevust
• kiirendavad pulssi
• panevad higistama
• võivad vallandada vihapurskeid

Seetõttu võivad need muuta su meeleolu palju kõikuvamaks.

Ravimid

Paljud ravimid mõjutavad hormoone või närvisüsteemi ja nende kõrvaltoimete hulgas võib olla:

• meeleolukõikumine
• ärrituvus
• rahutus
• väsimus

Kui oled hiljuti alustanud uute ravimite kasutamist ja märkad tuju muutumist, võib põhjus olla just selles. 

 

 

Kilpnäärme ületalitlus

Kui kilpnääre toodab liiga palju hormoone, võib see põhjustada:

• südamekloppimist
• liigset higistamist
• unehäireid
• ärevust ja närvilisust

Kui keha on ülepinge all, mõjutab see otse ka sinu tuju.

Obsessiiv-kompulsiivne häire (OKH)

Kui sul on tugev vajadus korra, rutiini või kontrolli järele, võib iga väike muutus sind ärritada. OKH tekitab sisemist pingeolukorda, mis väljendub sageli halvas tujus.

Nartsissistlik isiksusehäire

Kui vajad palju tähelepanu ja kinnitust, võivad kriitika ja vähene tunnustus kiiresti tekitada ärritust. Sellisel juhul sõltub sinu tuju tihti sellest, kui palju sa tunned end väärtustatuna.

Liigne alkoholi või narkootikumide tarbimine

Alkohol tõstab dopamiinitaset, mis loob hea tunde. Hiljem see langeb — ja tuju langeb koos sellega. Võõrutusperioodid võivad teha inimese eriti ärrituvaks. Kuigi alkohol tundub esialgu rahustav, muudab see sind hiljem hoopis närvilisemaks.