Suhted & emotsioonid Miks me hoiame alles oma eksi asju? Esemetel on emotsionaalne väärtus. Need tuletav...
Miks me hoiame alles oma eksi asju?
Esemetel on emotsionaalne väärtus. Need tuletavad meelde mälestusi, mis on seotud inimesega – ja just seetõttu on neist raske loobuda. Aga kas on hea või halb mõte säilitada esemeid, mis meenutavad endist suhet?
.png)
Asjad, mis jutustavad lugusid
Ühel päeval jäi ta sinu juurde ööseks. Kolmandal korral tõi ta oma hambaharja ja jättis selle sinu vannituppa. Ta hakkas kasutama sinu punast tassi, mis talle kõige rohkem meeldis, ja sinist rätikut, mille sa tema kasutusse andsid.
Ta tegi sulle kingitusi, millel oli rohkem emotsionaalset kui rahalist väärtust. Kui te lõpuks otsustasite kokku kolida, sai neist esemetest osa teie igapäevaelust. Ja kui teie lugu läbi sai ning sa üksi jäid, ümbritsesid sind asjad, mis tuletasid teda igal sammul meelde.
Miks hoida oma eksi asju alles?
Gerli, 35: „Ma ei ole näinud põhjust, miks see ära visata. Isegi kui see paneb mind mõnikord tema peale mõtlema, on see võtmehoidja mulle märk sellest, et meie vahel oli midagi.”
Esemetel, mis meid kodus ümbritsevad ja mida me igapäevaselt kasutame, pole vaid dekoratiivne väärtus. Need räägivad meist endist — kes me oleme, milline on olnud meie elu ja millised inimesed on seda kujundanud.
Tavaline teatripilet võib kellelegi tuua meelde terve hulga mälestusi. See on sentimentaalne väärtus — ehkki tegelikkuses on tegu vaid lihtsa paberitükiga. Need esemed on täis mälestusi ja tuletavad meelde seda suhet, mis sul oli just selle inimesega. Seepärast ongi mõnikord nii raske neist loobuda.
Võta aega ja ela omas rütmis
Otsustada, mis tuleks ära visata ja mis alles jätta, pole sugugi lihtne. Seda tuleb teha samm-sammult ja omas tempos.
Merit, 30: „Mul on ikka veel alles see särk, millega mu eks magas ja mida ta maratonil kandis. See on täiesti kulunud särk, millel pole enam mingit praktilist väärtust. Aga ma ei taha seda ära visata. Ma hoian seda särki padja all, kui magan.”
Meriti suhe lõppes alles kuu aega tagasi. Tühjusetunne on veel suur, ja see särk aitab tal mingil määral end paremini tunda. Samas mõistab ta, et ühel hetkel tuleb edasi liikuda, sest praegu elab ta liiga palju mälestustes ja igatseb aega, mil ta oli õnnelik. „Imelikul kombel teeb see mulle isegi natuke head,“ tunnistab ta.
27-aastane Silvia vaatab sageli oma eksi pilte ja joob hommikukohvi just tema tassist. Iga kord teeb see talle haiget – ja ometi ei oska ta teisiti.
Hoia alles ainult see, mis toob häid mälestusi meelde
Kõike ei tasu siiski alles hoida. Säilita vaid need esemed, mis panevad sind naeratama – olenemata nende rahalisest väärtusest. Näiteks võib teie esimese ühise kontserdi pilet või mõni tema riideese olla ilus mälestus, kui see tekitab positiivseid tundeid.
Helena: „Nädal pärast lahkuminekut korjasin kokku kõik, mis teda meenutas, ja viskasin prügikasti. Tahtsin oma eluga edasi minna.”
Pärast lahkuminekut tunneb inimene kas kergendust ja viskab kõik minevikku meenutava kohe minema, või vastupidi – tunneb kurbust ja klammerdub iga väikese asja külge: ühine laul, kohvik, parfüüm.
Keiti pakkis alguses kõik oma eksi asjad karpi: küünlad, kingitused, kirjad. Ta ei tahtnud neid ära visata, nagu poleks midagi olnud. Isegi kui lahkuminek toimus tema soovil, sest mees oli teda petnud, tundis ta, et tahab hoida vähemalt mälestusi – neid, mis olid osa tema elust.
Eksiga seotud asjad võivad olla valusad, kuid need võivad olla ka osa paranemisprotsessist. Kõige olulisem on kuulata iseennast ja otsustada, mis aitab sul rahu leida – kas alles hoida või lahti lasta.
Kommentaare ei ole