10 märki, et lapsepõlve valu mõjutab sind endiselt 1. Sa ei oska enam olla õnnelik — isegi siis, kui kõik on hästi E...
10 märki, et lapsepõlve valu mõjutab sind endiselt
.png)
1. Sa ei oska enam olla õnnelik — isegi siis, kui kõik on hästi
Elus võib juhtuda palju toredat, kuid rõõmu asemel tunned justkui
ükskõiksust.
On tunne, et vaatad oma elu kõrvalt, nagu filmilinalt.
2. Sa ei tunne kurbust, isegi siis, kui peaks
Ka sündmused, mis tavaliselt tekitaksid valu – näiteks kaotus või
lahkumine – ei puuduta sind sügavamalt.
Sa tead, et peaksid midagi tundma, aga sees on vaid tühjus.
3. Viha on ainus tunne, mida tõeliselt koged
Viha ja ärritus on sageli sügavamate tunnete asendajad – need on tugevad ja kontrollitavad emotsioonid, mida on “lubatud” tunda, kui kõik muu on liiga valus.
4. Sa ei saa isegi aru, mis sinuga toimub
Kui keegi küsib, kuidas sul läheb, ei oska sa vastata.
Tundub, et emotsioonid on kusagil kaugel, sõnade taha peidetud.
5. Sa püüad mõista, miks sa ei tunne nagu teised
Näed, kuidas inimesed sinu ümber nutavad, naeravad, rõõmustavad – ja sa
lihtsalt vaatad.
See võib tekitada süütunnet või segadust.
6. Teiste tugevad emotsioonid tekitavad ebamugavust
Kui keegi on väga õnnelik või kurb, tunned end ärevalt.
Tahaksid pigem eemalduda, sest ei oska selliste tunnete keskel olla.
7. Sa kadestad neid, kes suudavad oma tundeid vabalt väljendada
Tahaksid tunda ja näidata emotsioone nii nagu nemad, aga midagi sinu sees justkui ei luba seda.
8. Elu tundub rutiin ja kohustus
Elad päev päeva järel “nagu robot” – teed seda, mida peab, aga mitte
seda, mida tahad.
Rõõmu, sihi ja mõtte asemel on tühjus ja automaatne tegutsemine.
9. Raamatud ja filmid puudutavad sind rohkem kui päriselu
Kunst ja lood toovad sinus esile tundeid, mida oma elus enam kogeda ei
suuda.
Nende kaudu saad ajutiselt kontakti oma sisemaailmaga.
10. Sa tunned sisemist tühjust
See on apaatia kõige selgem märk.
Tunne, nagu miski poleks päriselt oluline — isegi siis, kui tead, et peaks
olema.
Kuidas sellest välja tulla?
Hea uudis on see, et
emotsionaalne tuimus ei pea kestma igavesti.
Tervenemine algab siis, kui hakkad uuesti looma kontakti iseendaga ja
otsima oma elu mõtet. Küsi endalt:
- Mis mind päriselt huvitab?
- Mis paneb mind end elusana tundma?
- Millal ma viimati tundsin siirast rõõmu või liigutust?
Leia väike samm, mis toob sind lähemale sellele, mis sulle päriselt
oluline on – olgu see loovus, loodus, suhted või sisemine rahu.
Kui tunned, et üksi on raske, otsi tuge – terapeudilt, sõbralt või
grupist, kus saad end turvaliselt väljendada.
Iga tunne, mille taas üles leiad, on samm tagasi iseenda juurde. 💛
Kommentaare ei ole