Mürgine armastus: kui armastus teeb haiget Mürgine armastus paneb unustama sõbrad ja iseenda. Probleem saab selgeks alles siis, kui suhe l...
Mürgine armastus: kui armastus teeb haiget
Mürgine armastus paneb unustama sõbrad ja iseenda.
Probleem saab selgeks alles siis, kui suhe lõpeb – siis avastad, et oled kaotanud mitte ainult partneri, vaid ka kõik, kes olid varem su kõrval.
Mürgist armastust esineb palju rohkem, kui me arvata oskame. See tekitab kibestumust, sõltuvust ja peaaegu alati lõppeb valusalt.
Ometi sünnib see sageli salajastest soovidest ja uskumustest, mis tunduvad alguses romantilised, kuid muutuvad lõpuks lämmatavaks.
1. Soov teist inimest muuta
Mürgise armastuse keskmes on sageli üks pealtnäha süütu soov – muuta oma partner “paremaks”.
Sa ei võta teda sellisena, nagu ta on, vaid loodad, et ühel päeval saab temast sinu ideaali koopia.
Kuid see tee viib alati pettumuseni.
Kedagi muuta on palju raskem, kui seda endale tunnistada – ja isegi kui see õnnestub, kaob suhe, sest see pole enam kahe päris inimese, vaid ühe unistuse ja ühe ohvri lugu.
2. Emotsionaalne sõltuvus
See on üks meie aja suurimaid valukohti.
Hirm üksijäämise ees ja hirm armastuse kaotamise ees muudab inimese sõltuvaks – mitte partnerist, vaid suhtest endast.
Sageli peituvad selle taga lapsepõlves saadud haavad: vähene armastus, tähelepanu või turvatunne.
Selline sõltuvus segab tõelise armastuse ära vajadusega “hoida kinni iga hinna eest”.
Terve armastus ei karda kaotust.
Sõltuv suhe aga elab pidevas hirmus.
3. Vajadus omada ei ole armastus
Üks suurimaid eksiarvamusi on arvata, et armastamine tähendab “teise kuuluvust”.
Tegelikult: armastus ei omanda, vaid usaldab.
Kui suhtes on kontroll, piirangud, pidev järelevalve ja vabaduse puudumine, pole see enam armastus – see on hirm.
Ja selle hirmu juured on alati usaldamatus: kartus, et teine petab, lahkub või valib kellegi teise.
Armastuses peab olema ruumi hingata.
Keegi ei kuulu kellelegi, inimesed on vabad.
4. Vägivald – mitte kunagi vabandatav
Ükskõik milline vägivald – füüsiline või vaimne – on mürgise armastuse selge märk.
Ükski põhjus ei õigusta kättemaksu, solvamist ega löömist.
Kui partner alandab, karistab vaikimisega või muudab su hirmunuks, pole see armastus.
Tõelises suhtes on alati austus ja võrdsus, mitte hirm ega allumine.
5. Sõprade unustamine
Suhe võib alguses olla nii kirglik, et kogu maailm kaob ümbert ära. See on tavaline – aga kui see kestab aastaid, muutub see ohtlikuks.
Kui sa ei kohtu enam oma sõpradega, ei lähe kuhugi ilma partnerita ja sinu maailm keerleb ainult ühe inimese ümber, oled sa juba oma tasakaalu kaotanud.
Sõprus on suhe, mis võib kesta terve elu – kui seda hoida.
Mürgine armastus aga põletab kõik sillad maha, kuni ühel hetkel seisad täiesti üksi.
6. Armastus illusioonidele, mitte inimesele
Mürgine armastus on tihti seotud armumisega – selle esimese faasiga, kus kõik tundub täiuslik.
Sa ei armasta inimest, vaid oma kujutlust temast.
Kui aeg möödub ja ideaal mureneb, tulevad välja tühised tülid, solvumised ja süüdistused.
Küps armastus näeb inimest sellisena, nagu ta on – koos tema vigade, hirmude ja haavatavusega.
💔 Lõpetuseks
Mürgine armastus on nagu ilus mürgine lill – ta meelitab oma lõhnaga, aga teeb haiget, kui sa teda liiga kaua hoiad.
Tõeline armastus ei vaja kontrolli, muutmist ega sõltuvust.
See on vabadus, austus ja rahu kahe inimese vahel, kes valivad üksteist, mitte ei klammerdu hirmust üksi jääda. 🌿
.png)
Kommentaare ei ole