Emotsionaalselt ebaküpsed lapsevanemad

  foto : pexels / pixabay   Emotsionaalselt küpsed vanemad t...

 

foto : pexels / pixabay

 

Emotsionaalselt küpsed vanemad tagavad lapsele turvatunde. 

Millised on emotsionaalselt ebaküpsed vanemad? 

Tegemist ei ole vanematega, kes võivad terve päev mängida arvutimänge või olla koos sõpradega. Juttu tuleb emotsionaalsest küpsusest. Pealtnäha tundub, et tegemist on täiesti normaalse lapsevanemaga, sest ta hoolitseb lapse materiaalsete ja füüsiliste vajaduste eest. Ta tagab lapsele materiaalse kindlustase ja hoolitseb selle eest, et lapsel oleks toit laual, katus pea kohal ning haridus. Ent sageli juhtub ka, et ebaküpsel vanemal puudub oskus rahuldada lapse emotsionaalseid vajadusi. See aga tekitab lapses emotsionaalset üksildust, mis võib hakata hiljem mõjutama tema suhteid. Emotsionaalselt ebaküps vanem hoidub emotsionaalsest lähedusest. Nad ei tunnista ennast süüdi ega hakka ka vabandust paluma. 

 

 

 

Nad ei näe lapse emotsionaalseid vajadusi, sest nende endi huvid on kõige tähtsamal kohal. Selle tõttu tunneb laps tühjust oma südames. Emotsionaalselt ebaküpsete vanemate käe all kasvamine tähendab lapse jaoks üksi olemist. Üksi sellepärast, et ta on nähtamatu teiste silmis, see võib olla aga sama valus, kui füüsiline valu, ainult, et teised ei näe seda. Tegemist on väga isikliku kogemusega, mida on raske kirjeldada. Selline tunne tekitab mulje, nagu oleks inimene üksi maailmas. Mõned inimesed nimetavad seda eksistentsiaalseks üksinduseks ehkki sellel pole midagi ühist eksistentsiaalsusega. Kui ka sina nii tunned, on see tunne pärit ilmselt lapsepõlvest. 

 

Kuidas ära tunda emotsionaalselt ebaküpset lapsevanemat? 

Kõigepealt tuleb selgeks teha, et meil kõigil võib tulla ette selliseid aegu, mil me kaotame kontrolli oma emotsioonide üle või eitame teiste tundeid, põhjuseks võib olla kas siis väsimus või stress. Emotsonaalselt ebaküps inimene on aga kogu aeg selline. Ta ei oska oma emotsioone kontrollida ega tea ka, kuidas toetada nii ka oma last. Vastupidi, ta muutub närviliseks ja ärritub, kui laps peaks oma murega tema poole pöörduma, ta võib last karistada selle asemel, et teda maha rahustada. Selle tulemusena laps jääbki oma muredega üksi ja hoidub edaspidi igasugusest emotsionaalsest kontaktist. 

 

 

 

• Vähene empaatia ja emotsionaalne tundetus : see on üks peamistest näitajatest, mis viitab emotsionaalselt ebaküpsele lapsevanemale. Selline lapsevanem ei taha näha ega mõista teiste soove ega vajadusi. 

• Kangekaelsus ja paindumatus : emotsionaalselt ebaküpsel lapsevanemal on oma kindel arvamus teatud asjade suhtes, millest ta ei tagane. Kui ta on oma arvamuse teinud, ei ole võimalik panna teda meelt muutma. Kui sa peaksid üritama, asub ta kaitsepositsioonile nagu tahaksid sa teda rünnata.

• Madal stressilävi : emotsionaalselt ebaküps lapsevanem ei tule oma stressiga toime, sest talon raske oma emotsioone reguleerida. Ta ei hakka olukorda analüüsima vaid süüdistab selle asemel kedagi teist. 

• Objektiivsuse puudus : kirjeldades mingit sündmust, räägib ta seda läbi enda tunnete ja vaatenurga ega räägi sellest, mis tegelikult toimus. 

• Austuse puudus nende vastu, kes on temast erinevad : emotsionaalselt ebaküps inimene ärritub nende arvamuste ja mõtete pärast, kes mõtlevad temast teisiti. Ta leiab, et kõik peaksid mõtlema nii nagu tema ja nägema asju selles valguses nagu tema. 

• Enesekesksus : emotsionaalselt ebaküps inimene tegeleb üksnes iseendaga. Ta elab pidevas hirmus ja kartuses, tema elus pole turvatunnet. 

 

 

 

Kui sa loed seda artiklit ja sul on lapsi, siis ilmselt mõtlesid sa endamisi, et küll on hea, et sina ei ole selline. Täiesti võimalik, sest uue põlvkonna lapsevanemad on teadlikumad laste emotsionaalsetest vajadustest. Ent ka emotsionaalselt ebaküpsed lapsevanemad ei tunnista kunagi, et nad sellised on ega leia, et antud kirjeldus puudutaks neid. Nad leiavad hoopis, et on väga palju teisi aidanud. 

Et tagada oma lapsele emotsionaalne turvatunne, on vaja panna paika emotsionaalne intiimsus, mis tähendab seda, et sa oled lapse jaoks niimoodi olemas, et ta saab sulle kõigest rääkida, nii oma tunnetest, kui kõigest muust. Selle jaoks ei ole vaja pikalt rääkida. Laps peab tundma ennast sinuga hästi ka siis, kui te midagi ei ütle aga tunnete ikka, et olete omavahel seotud.