Miks palavad ilmad mõjuvad nii väsitavalt?

foto : unsplash / Alvin Balemesa      Suvel, kui ilmad on p...

foto : unsplash / Alvin Balemesa

 

 

 Suvel, kui ilmad on palavad, muutub inimene loiuks ja energiapuudus annab endast märku. Kuidas aga võidelda selle suvise letargia vastu? 

Palavade ilmadega võib inimene muutuda närvilisemaks, apaatsemaks ja tunda suuremat väsimust. Kõiges selles on süüdi enamalt jaolt liiga palavad ilmad, mis kurnavad meid ära nii vaimselt, kui füüsiliselt. Temperatuuri tõus paneb keha ja vaimu tõsiselt proovile, võttes meilt kogu jõu ära.

Organism peab suvel rohkem kulutama selleks, et alandada kehatemperatuuri ning magada on raskem. 

Palavad ilmad panevad keha tõsiselt proovile

Palavate ilmadega peab keha rohkem tööd tegema, et reguleerida kehatemperatuuri. Selle jaoks, et hoida püsivat kehatemperatuuri, vajab keha rohkem energiat. Ja selle tõttu ongi normaalne, et sa tunned nagu poleks sul üldse jõudu, kui väljas on palavad ilmad. 

Sinu keha katsub iga hinna eest alandada kehatemperatuuri. Kõrgemat kehatemperatuuri alandab organism veresoonte laienemise ja higi eritumisega. Need füsioloogilised muutused võivadki põhjustada väsimuse ja letargia. 

 

 

Milline temperatuur on aga organismi jaoks kõige kurnavam? Kõige ideaalsem välistemperatuur meie keha jaoks, mis ei nõua  organismilt suuri pingutusi, jääb 17°-23° vahele. Üle 23° soojusekraadi peab keha rohkem vaeva nägema selleks, et alandada temperatuuri, tekitades nii vaimset, kui füüsilist väsimust. 

Palavate ilmadega ei maga inimene nii hästi

Lisaks magame me halvasti, kui väljas on liiga palav. Temperatuuri kõikumine mõjutab otseselt une kvaliteeti ja kestvust, mõjutades meie energiat, tuju ja kognitiivset funktsioneerimist päeva jooksul. 

Väga palavate ilmadega tõuseb kehatemperatuur kiiresti, takistades uinumist. Magamiseks peab keha temperatuuri langetama, liigne palavus muudab selle aga raskeks. 

Selle jaoks, et paremini magada ka suvel, tuleks kasutada ventilaatorit või kliimaseadmeid ning kanda öösel õhukesi ja õhku läbi laskvaid ööriideid, tuulutada magamistuba ning võtta kasutusele kergem voodipesu. 

 

 

Hoia end kuumarabanduse ja dehüdradatsiooni (vedelikupuudus) eest

Päevane letargia ja unisus võivad samuti olla märgiks vedelikupuudusest kehas. Dehüdratatsioon leiab aset, kui organismis on vedeliku- ja mineraalsoolade puudus tekkinud, mis on vajalikud organismi normaalseks funktsioneerimiseks. 

Vedelikupuuduse korral muutub suu kuivaks, inimene tunneb suuremat väsimust ja kurnatust. Päikeserabandusega kaasneb kõrgem kehatemperatuur, kuiv nahk (higistamine on peatunud), peavalu, kiirem pulss, teadvusetus ja iiveldus. 

Vedelikupeetus ja päikesrabandus on väga ohtlikud, vedelikupeetus võib ruttu tekkida, sest palavate ilmadega kaotab keha rohkem vedelikku läbi higistamise. Lisaks vedeliku kaotusele kaasneb sellega ka mineraalsoolade ja elektrolüütide kadu (kaalium, kaltsium ja magneesium), millega kaasneb suurem väsimus. 

Sellepärast tuleb suvel juua rohkem vett, mitte oodata, kuni janu tekib. Mitte minna välja tipptundide ajal, kui temperatuur on kõige kõrgem, teha vajadusel lõunauinak ja süüa tervisikumalt, et tagada kehale vajalikku energiat.