{ads}

HIDE

Viimased

latest

50+ : mida sa teadma pead, kui sa tahad elada tervislikumalt

     Selleks, et muuta oma tervist paremaks ja parandada oma eluviise, katsume me ikka õigeid otsuseid langetada ehk siis piirata ...

 


 

 Selleks, et muuta oma tervist paremaks ja parandada oma eluviise, katsume me ikka õigeid otsuseid langetada ehk siis piirata suhkru ja soola tarbimist, kaotada üleliigsed kilod, hakata vähem liha sööma... Ainult, et kõik, mida me oma tervisega teeme ja teha tahame, ei ole alati hea. Vähemalt mitte igas vanuses. 

Toitumine ei ole mitte ainult vajadus, sest söömine tagab siiski vaimse ja füüsilise naudingu. Juba selle tõttu ei ole hea ennast näljutada.


1. Sa tahad olla samas kaalus nagu 30-aastaselt

Liiga äärmuslikud dieedid ei ole tervislikud. Ja eriti juhul, kui sa oled juba üle 50. aasta vana. Selliste dieetidega tekib oht, et sa kaotad lihasmassi, eriti sellepärast, et valkude süntees (organismi võime lihaseid uuesti üles ehitada) kahaneb märkimisväärselt. Liiga kiire ja liiga järsk kaalulangus võib panna su tervise tõsiselt ohtu. 

Mida siis teha? 

Ära pane endale pähe mingit ideaalkaalu, sea endale eesmärkiks tervislik kaal, see, milles sa tunned ennast hästi, mida sa oled võimeline saavutama ja alal hoidma, ilma end seejuures näljutamata (süües vähem, kui 1600 kalorit päevas on tervisele ohtlik). Liigu palju ja tee sporti. Ning jälgi oma kehahoiakut, kui selg ei ole sirge, vajub kõht ettepoole. 

 

 


2. Sa tahad piirata piimatoodete tarbimist

Piimatooted sisaldavad kaltsiumit, mille vajadus vanusega kasvab. Kui sa peale 50. eluaastaid ei tarbi piisavalt piimatooteid, suureneb osteoporoosi ning sellega koos luumurru risk, eriti naiste puhul. Luude tervise hoidmiseks on vaja tarbida  800 - 1000 mg kaltsiumit päevas.

Mida tuleks teha? 

Selle jaoks, et katta oma päevast kaltsiumi vajadust, söö tükike juustu, natuke kohupiima, jogurtit ja söö rohelisi köögivilju. Ja ära unusta D vitamiini, mis aitab organismil kaltsiumit omastada.


3. Sa oled otsustanud loobuda soola tarbimisest

Liigne sool mõjub vererõhku tõstvalt ja koormab südant, tõstes südame-veresoonkonna haiguste riski. Soola täielikult oma menüüst võid sa kustutada ainult arsti ettekirjutusel, sest vanusega võib tekkida alatoitumise oht (kui toidul pole enam maitset, siis kaob ka isu) ja dehüdratatsioon (sool seob vedelikku organismis) ja koos sellega pearinglus, halb enesetunne jne.


Mida sa tegema peaksid? 

Leia kuldne kesktee. Kui toiduained sisaldavad juba soola, siis ära lisaks soola pane. Ära pane samuti soolatopsi lauale, kasuta selle asemel vürtse toitudele maitse andmiseks. Ja ära söö liiga soolaseid toite: krõpsud, vorstitooted jne. Kuu aja möödudes on su maitsemeeled harjunud sellega, et sa tarbid vähem soola ja liiga soolane muutub sulle iseenesest vastumeelseks. 

 

4. Sa tahad jättad suhkru ja rasva oma menüüst välja

Lipiidid ja süsivesikud on osad tasakaalukast toitumisest ja on hädavajalikud aju normaalseks funktsioneerimiseks (organ, mis sisaldab kõige rohkem - 60% -  lipiide) ja samuti on aju organ, mis vajab kogu aeg glükoosiga varustamist (aju üksi tarbib 20% süsivesikutest). Ja tähtis on teada ka seda, et kõik rasvad ja süsivesikud ei ole sama väärtusega üldisele tervisele. 

Mida siis teha? 

Vali kasulikud liitlased. Rasvadest ehk siis lipiidides kasuta oomega-3 (rapsiõli, linaõli või siis pähkliõli ja rasvane kala) ning tarbi mõõdukalt võid ja vorstitooteid. Mis puutub süsivesikutesse, siis eelista madala glükeemilise indeksiga töötlemata toite, mis annavad kehale energiat aga ei tõsta veresuhkru taset.

 

 


5. Sa tahad hakata taimetoitlaseks

Inimese valguvajadus kasvab 20% peale 60. eluaastaid. Organism omastab kõige paremini loomseid valke ja kui ei ole just arsti ettekirjutust, siis selle jaoks, et mitte riskida lihasmassi kao, aneemia ja immuunsuse nõrgenemisega, peaks igapäevases menüüs olema ka lihatoidud vähemalt kord päevas. Vanemast peast ei ole soovitatav hakata taimetoitlaseks või siis peaks seda tegema arsti jälgimisel.

Mida siis teha? 

Õpi paremini tarbima loomseid valke. Seapraad hapukapsastega on ikka kuulunud eestlaste lemmikute sekka ja ka kalatoite on võimalik valmistada mitmel erineval moel. 

 

Foto : unsplash / Mathilde Langevin

Kommentaare ei ole