Hiljutine uuring kinnitab, et vähendades kalorite kogust viie päeva jooksul, parandab see immuunsust ning alandab vähi-, diabeedi ja ...
Hiljutine uuring kinnitab, et vähendades kalorite kogust viie päeva
jooksul, parandab see immuunsust ning alandab vähi-, diabeedi ja
kognitiivsete häirete riski.
Kõikides maailma kultuurides on paastumist alati peetud keha ja hinge
puhastamiseks. Vanade kreeklaste nagu Sokrates, Platon ja Pythagoras'
jaoks oli paastumine kõige peamisem vahend selleks, et paremini tõde
mõista. Juutide, kristlaste, moslemite ja budistide jaoks on paastumine
aga võimalus läheneda Jumalale või siis kuuletuda tema käskudele.
Paastumist peetakse ka võimaluseks selleks, et keha saaks mürkainetest vabaneda aga selle kohta väidetakse, et organism ei kuhja mürkaineid kokku ja vastupidi, suudab ise tänu maksa ja neerude tööle end toksiinidest vabaneda ilma, et selleks peaks eraldi paastuma.
Viimastel aastatel on seoses sellega viidud läbi mitmeid uuringuid, mis on tõestanud, et paastumisel on suur mõju ainevahetusele.
Juba ainuüksi kaloritekoguse vähendamine kaheksa tunni jooksul ning seejärel 16-tundi üldse ilma söömata olemine, on tervisele kasulik, veresuhkru ja insuliini tase alaneb ning põletik väheneb.
Ainevahetusele avaldab positiivset mõju pikem paast (2 - 3 päeva) olles seoses immuunsüsteemi regeneratsiooniga.
Seega paast ei ole mürkide väljutamise meetod, pigem rohkem ainevahetuse käimapaneku jaoks vajalik, võimaldades parandada selle tulemusi.
Hoolimata aga kõikidest positiivsetest tulemustest on raske näha aeg-ajalt läbiviidavat paastu, kui tervise parandajat juba selle tõttu, et enamiku inimeste jaoks on psühholoogiliselt väga raske kui mitte öelda täiesti võimatu olla söömata 2 - 3 päeva jooksul. Rääkimata sellest, et mõnede inimeste jaoks söömata olemine ehk kaloritest ilma jäämine võib enesega kaasa tuua tõsiseid tüsistusi, eriti just eakate ja nõrga tervisega inimeste juures.
Just selle tõttu üks grupp ameerika teadlasi (University of South Carolinia) töötas välja dieedi, millel on nagu paastumisel positiivne mõju tervisele samas pole tegemist ka päris paastuga, mille ajal üldse toitu ei puututa.
Peamiselt koosneb see dieet taimsetest toitainetest ja piirab päevast kaloritekogust 800- 1000 kalorile päevas tagades inimesele peamised toitained (vitamiinid, mineraalid, aminohapped, rasvhapped)
Tulemused, mida selline dieet kaasa on toonud, on märkimisväärsed tuues kaasa kõhurasva alanemise, vähiriski kahanemise, parema luutiheduse ja pikema eluea lootuse.
5-päevane paast kord kuus aitab samuti ennetada kroonilisi haigusi.
Paastumist peetakse ka võimaluseks selleks, et keha saaks mürkainetest vabaneda aga selle kohta väidetakse, et organism ei kuhja mürkaineid kokku ja vastupidi, suudab ise tänu maksa ja neerude tööle end toksiinidest vabaneda ilma, et selleks peaks eraldi paastuma.
Viimastel aastatel on seoses sellega viidud läbi mitmeid uuringuid, mis on tõestanud, et paastumisel on suur mõju ainevahetusele.
Juba ainuüksi kaloritekoguse vähendamine kaheksa tunni jooksul ning seejärel 16-tundi üldse ilma söömata olemine, on tervisele kasulik, veresuhkru ja insuliini tase alaneb ning põletik väheneb.
Ainevahetusele avaldab positiivset mõju pikem paast (2 - 3 päeva) olles seoses immuunsüsteemi regeneratsiooniga.
Seega paast ei ole mürkide väljutamise meetod, pigem rohkem ainevahetuse käimapaneku jaoks vajalik, võimaldades parandada selle tulemusi.
Hoolimata aga kõikidest positiivsetest tulemustest on raske näha aeg-ajalt läbiviidavat paastu, kui tervise parandajat juba selle tõttu, et enamiku inimeste jaoks on psühholoogiliselt väga raske kui mitte öelda täiesti võimatu olla söömata 2 - 3 päeva jooksul. Rääkimata sellest, et mõnede inimeste jaoks söömata olemine ehk kaloritest ilma jäämine võib enesega kaasa tuua tõsiseid tüsistusi, eriti just eakate ja nõrga tervisega inimeste juures.
Just selle tõttu üks grupp ameerika teadlasi (University of South Carolinia) töötas välja dieedi, millel on nagu paastumisel positiivne mõju tervisele samas pole tegemist ka päris paastuga, mille ajal üldse toitu ei puututa.
Peamiselt koosneb see dieet taimsetest toitainetest ja piirab päevast kaloritekogust 800- 1000 kalorile päevas tagades inimesele peamised toitained (vitamiinid, mineraalid, aminohapped, rasvhapped)
Tulemused, mida selline dieet kaasa on toonud, on märkimisväärsed tuues kaasa kõhurasva alanemise, vähiriski kahanemise, parema luutiheduse ja pikema eluea lootuse.
5-päevane paast kord kuus aitab samuti ennetada kroonilisi haigusi.
.jpg)
Kommentaare ei ole