Page Nav

HIDE

Viimased lood

latest

Rohelised köögiviljad aitavad terveks jääda

  Foto : unsplash / Peter Wendt Teeme alustuseks ühe väikese...

 

Foto : unsplash / Peter Wendt

Teeme alustuseks ühe väikese mõistatusküsimuse: mis värvi on sinu arvates rohelised köögiviljad? Jah, see võib tunduda liiga lihtne küsimus ja isegi täiesti üleliigne. Ja ometi võib vastus sind üllatada. 

Sest tegelikult on nii, et rääkides rohelistest köögiviljadest, räägime me värsketest aiasaadustest. 

Ja niipidi võttes ei ole rohelised köögiviljad ainult roheline salat, kurk, brokoli, porrulauk ja herned, mis on juba rohelist värvi, vaid ka porgandid, kõrvits ja isegi peet on samuti osa "rohelistest" köögiviljadest. 

Nüüd, kus me oleme selle punkti lahti harutanud, läheme oma jutuga edasi ja vaatame, kui kasulikud on köögiviljad meie tervisele. 

Köögiviljad on kalorivaesed, vitamiini- ja mineraalirohked ning väga tervislikud. Süües iga päev erinevaid köögivilju, võid sa teha oma tervisele väga palju head. 

Ja mitte ainult tervisele, vaid ka kehakaalule. 

 

 

Sest köögiviljad sisaldavad rohkelt kiudaineid

Ja kiudaineid peaksime me sööma oma tervise jaoks iga päev vähemalt 30 grammi päevas. Keskmine inimene sööb ääri-veeri 20 grammi kiudaineid päevas. Ja parim viis, kuidas süüa rohkem kiudaineid, on süüa rohkem köögivilju. Köögiviljad sisaldavad suure koguse vajalikke kiudaineid ning peaksid moodustama vähemalt koguseliselt poole meie taldriku suurusest. 

Tänu sellele, et köögiviljad sisaldavad nii palju kiudaineid, parandavad nad seedimist ning aitavad kontrollida veresuhkru taset. Nimelt on kiudainetel see imepärane võime vähendada soolestikus glükoosi omastamist, piirates sel moel rasva ladestumist. Näiteks, kui sa sööd rasvast pitsat, mis on üsna kõrge glükeemilise indeksiga, siis juba see, kui sa sööd kõrvale kiudaineid (näiteks toorsalatit) mõjutab suurel määral rasvade ladestumist. Kaloritekogus jääb seejuures samaks aga rasvade ladestumine väheneb. 

Regulaarsel tarbimisel aitavad kiudained ennetada mitmeid haiguseid, nende seas kasvajaid (jämesoole), südame-veresoonkonna haigust, ülekaalu või siis diabeeti. 


Köögiviljad sisaldavad rohkelt antioksüdante

Köögiviljad sisaldavad üldiselt palju antioksüdantseid toitaineid. Nende seas A-, C- ja E-vitamiine, mikroelemente (seleen, tsink, mangaan), karotenoide (kuulus beeta-karotenoid, mis on kollaste ja oranži värvi köögiviljade peamine koostisosa) ja polüfenoolid. 

Need kaitsvad ühendid aitavad piirata rakkude oksüdatiivset stressi ning pidurdada raku vananemist vabade radikaalide poolt, mille põhjustajaks on keskkonna saastatus, suitsetamine, stress või siis hoopis mõned ravimid. Nii nagu kiudainete puhul, aitab antioksüdantide regulaarne tarbimine (piisavas koguses) ennetada mitmete raskete haiguste teket.

 

 

Kuidas valida köögivilju? 

Kõige parem on süüa hooajalisi köögivilju, mida on võimalik osta värskelt turult või siis puu- ja köögiviljakauplusest. Samuti on kõige parem osta mahekaupa, et vältida pestitsiitide jääke, mida leidub suures osas köögiviljade koortes. 

Kodus tuleks süüa värske kaup võimalikult ruttu, sest kui sa liiga kaua ootad, kaotavad köögiviljad seistes suure osa oma vitamiinidest ning toiteväärtusest. 

Ja kui sa ostad suuremas koguses köögivilju kokku, siis mõtle külmutamise peale, sest see on väga tervislik säilitamisviis ja nii on hea lihtne vajadusel võtta. 


Kuidas on kõige parem köögivilju süüa? 

Ikka toorelt, sest nii säilivad kõik vitamiinid, eriti C-vitamiin, mis on kõige tundlikum kõikidest vitamiinidest. Ja köögiviljade krõmpsutamine on ka kehakaalule kasulik. 

Aga ära siiski liialdama ka hakka, sest tooreste köögiviljade seedimine ei olegi nii kerge, see võib ärritada natuke soolestikku. Kõige parem oleks süüa vahelduvalt nii kuumtöödeldud, kui toorelt. Aurutamine on väga kasulik, sest enamik vitamiine ja mineraale jääb alles. 


Kommentaare ei ole